Malta

Pealinn: Valletta 

Riigikord: parlamentaarne vabariik 

Raha: euro

Pindala: 316 km2 

Rahva arv:  441,333 (2020. a)

Keel: malta keel ja inglise keel

Religioon: rooma katoliku

Elekter:  230 v / 50 hz (UK pistikud) 

Ajavöönd: UTC + 1 h

 

Malta on mõõtmetelt väikene päikesesaar Vahemeres, mida iseloomustab rikkalik ja omapärane ajaloopärand, mis annab hea ülevaate kogu selle piirkonna arenguloost. 

 

Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastast eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Siiani säilinud iidsed templid ja vaatamisväärsused tõendavad Malta väärikat vanust. Maltale on nime andnud foiniiklased, Malat tähendas turvalist sadamat.

870. aastal vallutasid araablased Malta ning see on avaldanud tugevat mõju ka malta keelele. Kuni 1530. aastani oli Malta Sitsiilia Kuningriigi osa. Aastal 1530 andis Saksa-Rooma riigi keiser Karl V Malta Johanniitide rüütliordule (Malta Ordule).  1798. aastal vallutasid Malta prantslased ja seejärel 1800. aastal inglased. 1800-1964 oli Malta Briti impeeriumi osa. Aastal 1964 Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt. 1974. aastal kuulutati Malta vabariigiks. Suurbritannia viimased sõjaväebaasid viidi riigist välja 1979.

 

Malta asub Vahemeres, Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 km ja Tuneesiast 284 km. Malta rannajoone pikkus on 196,8 km, maismaa alad ulatuvad 45 km edelast kirdesse ja 13 km loodest kagusse. Saarestiku viiest peasaarest on vaid kaks asustuseta kaljud meres, 3 suuremat saart on Malta, Gozo (Ghawdex) ja Comino (Kemmuna). Maltal ei ole mägesid, järvi ega jõgesid. Malta pinnamood on üsna tasane- kõrgeim koht tõuseb vaid 239 meetrit üle merepinna. 

 

Maltal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C.

Seal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid, kõige rohkem detsembris (112 mm), kõige vähem juulis (0 mm). Kõige külmem kuu on jaanuar ja palavaim on augustis. Oktoobris on keskmine temperatuur päeval 24°C  ning merevesi 24 °C, aeg-ajalt esineb tugevaid vihmahooge.

 

Malta elanikkond koosneb peaaegu täielikult Malta etnilisest elanikkonnast, iidsete kartaagolaste ja foiniiklaste järeltulijatest  samuti itaallaste ja teiste Vahemere rahvaste järeltulijatest. Peale Malta elanikkonna on saartel väikesi kogukondi, kuhu kuuluvad Briti kodanikud, palestiinlased ja kreeklased. Alates 1990. aastatest on Põhja-Aafrikast ja Balkanilt ning 2000. aastate alguses Sahara-taguse Aafrika riikidest alanud ka teiste rühmade sisseränne.

 

Maltalased on ehedad, temperamentsed ja väga religioossed inimesed ning tunnevad uhkust oma suursuguste kirikute üle, mis katavad kahte saart. Neil  on kombeks kirikus end laulatada, oma lapsi ristida ning neid sageli ka katoliku kooli panna isegi siis, kui ei olda sügavalt usklikud. Malta lastel algab koolikohustus viie aastaselt. Samuti võetakse Maltal  aktiivselt ja innukalt osa kõikidest religioossetest sündmustest. Enamikel pidustustel on religiooniga vähemalt kaudne seos. Näiteks toimub Maltal aastaringselt palju erinevaid karnevale ja muid taolisi üritusi.

 

Malta köök on mõjutatud erinevate rahvaste toitumistavadest, kes on sajandite jooksul Maltat okupeerinud. Võib öelda, et nende köök on segu vahemere maitsetest. Traditsiooniline toit on maalähedane ning põhineb aastaaegadel. 

Kõige traditsioonilisemad Malta toidud:

-Jänesehautist- küülik juurviljade, tomatikastme, küüslaugu, kappari ja veiniga.

-Bragioli- veiseliha rulaad, mis on täidetud muna, hakkliha ja ubadega.

-Kapunatat- Malta versioon ratatouillest.

-Soppa tal-Arma- juurviljasupp, mille juurde käib väike ringike Gbejniet (lamba- või kitsejuust). 
-Hobz biz-zejt- oliiviõlis kastetud leib, mis hõõrutakse küpsete tomatitega ja täidetakse tuunikala, sibula, küüslaugu, tomatite ja kappari seguga.

-Pastizzi- ricottaga täidetud saiake.

-Bigillat- oa-küüslaugu pasta.

Malta veinid ei ole nii tuntud kui vahemereäärsete naabrite omad, kuid need on võitnud mitu auhinda rahvusvahelistel võistlustel. Saarel kasvatatakse mitmeid tuntuid viinamarjasorte nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Syrah, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Chenin Blanc ja Moscato jt. Lisaks on neil ka oma sordid nagu Gellewza ja Ghirghentina, millest tehtud veinid on erilise ja suurepärase maitsega. Maltal valmistatakse ka likööre, kõige paremaks peetakse viigikaktuse viljast tehtud likööri.

Maltas kasutatav keel
Kasutusel on kaks ametliku riigikeelt- inglise keel ja malta keel. Malta keel on araabia keele sugulaskeel ja kuulub afro- aasia ehk semiidi keelte perekonda koos heebrea, etioopia ja muinasfoiniikia keelega. Malta keel sarnaneb häälduselt araabia keelele, kuid kasutusel on ladina tähestik. Sõnavaras on rohkeid laene ja mõjutusi itaalia-, prantsuse- ja inglise keelest. 
 

Eomõis, Ingrid. 2017. Minu Malta. Petrone Print

Rosin, Maris. 2016. Maltale. SE&SJ

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee