Tuneesia

Pealinn: Tunis
Riigikord: Parlameentaarne vabariik
Raha: Tuneesia dinaar, mis jaguneb 1000 milliimiks
Pindala:  163 610 km²
Rahvaarv:  11,721,177 (2020)
Keel: araabia keel, prantsuse keel, tamazight
Religioon: islam 
Elekter: 220 V/ 50Hz
Ajavöönd: UTC +1 
  
Tuneesia on maa, kus leidub erinevate kultuuride, rahvaste ja religioonide jälgi. Siin on juba kooliõpikutest tuttavaks saanud roomlaste hävitatud Kartaago ja suursugune El Jemi Vana-Rooma areen, Araabia vanalinnade labürindid ning lõputud rannad. Selles Aafrika ühes väikseimas riigis on siiski mitmekesine loodus: metsad, mäed, kõrbed, soolajärved – avastamist on palju.
 
Ajalugu
200,000 aastat tagasi elasid siin kiviaja inimesed.8,000 a tagasi lõikas Sahara kuivamine Tuneesia ära ülejäänud Aafrika mandrist. Idast saabusid igat sorti sisserändajad (neist tuntuimad kapsid), kellele järgnesid berberid. 10. saj eKr hakkasid saabuma foiniiklased, kes jätsid Tuneesiasse maha Kartaago, vaieldamatult tuntuima ajaloolise paiga Tuneesias.Võitluses ülemvõimu pärast Vahemere piirkonnas jäid lõpuks peale roomlased, kes on samuti jätnud oma jälje Tuneesia ajalukku.
7. sajandi alguses asusid araablased oma uut usku - islamit- levitama ja jäidki siia paikselt elama.
1881.a. kulmineerus Prantsusmaa ja Itaalia huvi Tuneesia vastu Prantsusmaa invasiooniga ja protektoraadi väljakuulutamisega.Iseseisvaks sai Tuneesia alles 1956.a. Esimene president Habib Bourguiba, kes valitses rohkem kui 30 aastat, kehtestas range üheparteisüsteemi. Ta surus maha islami fundamentalismi ja andis suuremaid õigusi naistele. 1987.a. Bourguiba tagandati ja veretus revolutsioonis tuli võimule Zine el Abidine Ben Ali. 2010.a. rullus üle Tuneesia lai protestide laine, mida põhjustasid kõrge töötuse tase,korruptsioon,vaesus, kõrged toiduhinnad. Protestid kulmineerusid rahutustega, milles hukkusid sajad inimesed.Ben Ali põgenes maalt. Tuneesia rahutused algatasid nn “raabia kevade” liikumise, mis kõigutas valitsusi mitmetes maades. Tuneesias hakkas.üleminekuperioodi valitsust juhtima Moncef Marzouki. 2014. a. võeti vastu uus konstitutsioon. Täna on ametis o 217-liikmeline parlament ja 2019.a oktoobrist uus president Kais Saied.

Geograafia
Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alžeeria (piir 1034 km) ja Liibüa (piir 461km) vahel. Põhjast ja idast uhub riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m). Madalaim punkt on 17 m allpool merepinda ( Shott al Gharsah soolajärv).
 
Kliima
Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva – Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 100–1500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 10–21°C, juulikuu oma aga 26–33°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad.

Rahvastik
Tuneesias on 11,721,177 elanikku (2020), kellest 98% on araablased, 1% berberid ja 1% eurooplased. Suur osa rahvastikust elab maa põhja- ja keskosas, lõunapiirkonnad on tugevasti alarahvastatud.
Ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, prantsuse keelt kasutatakse kaubanduses, õigusalal jm. Seda oskab u 2/3 elanikkonnast. Kolmanda keelena räägitakse berberi keelt ( Tamazight). 1960ndatel võttis Tuneesia valitsus samme, et elanikkonna kiiret kasvu pidurdada ja soolist ebavõrdsust vähendada. Täna iseloomustavad Tuneesiat järjest madalam iive ja suremus, rahvaarvu aeglasem kasv ning keskmise eluea tõus.
 
Kombed ja inimesed
Rahvusköök ja rahvusjook
Tuneesia köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök sarnane peene maitse poolest kuulsale Prantsuse köögile. Tuneesia teravamaitseline kaste harissa on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Sealiha söömine on moslemitel keelatud. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna. Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala. Enamik tuneeslasi armastab väga oma traditsioonilist araabia rooga couscous`i, mida valmistatakse nisutangust 300-l erineval moel. Piimatoodetest leiate siin üksnes erinevaid juustusid. Supid on Tuneesias prantsusepärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid. Tuneeslaste traditsiooniline jook on roheline tee piparmündi, pähklite ja mandlitega. Palju juuakse ka kohvi, millele lisatakse kardemoni.
Tuneesia põhjaosas, Cap Boni regioonis.valmistatakse kohalikke veine. (Chateau Mornag ning Magon). Ainus Tuneesias valmistatav õlu kannab nime Celtia. Kangematest jookidest valmistavad tuneeslased datlilikööri ning viigimarjaviina (boukha).

Vaata valitud Tuneesia rahvusroogade retsepte siit.

 
Keel
Tuneesia ametlik riigikeel on araabia keel. Ajaloolistel põhjustel on siinses piirkonnas väga levinud ka prantsuse keel. Turismipiirkondades saab hakkama inglise, saksa ja vene keelega. Berberi keelt kõnelevad maa pärisasukad Djerba saarel ja mitmel pool lõunas.

Kasulikud väljendid:

• Tere – Aslémah!
• Nägemiseni – Bisalama!
• Rahu olgu Teiega ( tervitus) – As-salam alaykum!
• Ja rahu olgu Teiega ( vastus) – wa alaykum as-salam
• Marhaba fi Tunis – Tere tulemast Tuneesiasse!
• Palun –  Birabee
• Tänan – Shoukran
• Jah - Na'am
• Ei – La
• Ei, tänan – Shoukran, la
• Vabandage, palun! – Samah nee!
• Kuidas läheb?- Lebes?

 
Germalo giidid soovitavad Tuneesia paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
J. Holvandus „Arabesk, vesipiip ja umma" ( 2007)
F. Tuglas Reisikirjad . Teosed IV. kd 1961 Eesti Riiklik Kirjastus
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee