• banner

Jaapan

Pealinn:  Tokyo
Valitsus:  konstitutsiooniline monarhia
Raha:  Jaapani jeen (JPY). 1 JPY = 100 sen. 
Pindala:  377 835 km2
Rahva arv:  126 860 301 (2020. a)
Keel:  jaapani keel
Religioon:  levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk
Elekter:  100V , 50Hz 
Ajavöönd:  UTC+ 9 , Eestiga talvel ajavahe 7 tundi , suvel: 6 tundi  
 
Ajalugu
Jaapani ajalugu on pikk ja sündmusterohke, et seda terviklikult mõista on oluline teada selle kõiki perioode ja ajastuid. 
13 000 eKr –300 eKr Jōmoni ajajärk. Küttide ja korilaste ühiskond.
300 eKr – 300 Yayoi ajajärk. Riisipõllumajandus, metallitöö.
300–710 Kofuni ajajärk. Ühendatud Jaapan, budism, esimene põhiseadus.
710–784 Nara ajajärk. Nara ja Nagaoka on pealinnad, regionaalsed konfliktid ja sõjad.
784–1192 Heiani ajajärk. Kyōto (Heian-kyō) saab pealinnaks, budismi kuldaeg, Taira dünastia.
1192–1333 Kamakura ajajärk. Minamoto dünastia, mongolite kaks sissetungikatset, Kamakura on pealinn, zen-budism levis samuraide seas.
1338–1573 Muromachi ajajärk. Kaheks jagunemine ja taasühendamine, maad haaras kaos ja näljahäda, kokkupuude portugallastega, kes tõid endaga kaasa tulirelvad.
1573–1603 Azuchi-Momoyama ajajärk. Sisesõjad, Korea sissetungikatse.
1603–1867 Edo ajajärk. Isolatsioonipoliitika, kultuuri elavnemine, linnade teke.
1868–1912 Meiji ajastu. Meiji restauratsioon, moderniseerimine, sõjad Venemaa, Hiina, Koreaga.
1912–1926 Taishō ajastu. Esimene maailmasõda, Suur Kantō maavärin.
1926–1989 Shōwa ajastu. Teine Hiina-Jaapani sõda, Teine Maailmasõda (laastav pommitamine), demokraatlik põhiseadus, majandustõus.
1989-2019  Heisei ajastu.
Alates 2019 Reiwa ajastu.
 
Geograafiline asend
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West, Florida).
 
Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Temperatuurid mais on keskmiselt 15-20°C. Novembri alguse temperatuurid on keskmiselt 15-18°C. Öösel võib temperatuur langeda alla 10°C. 
 
Rahvastik
Päris jaapanlased on elanud Yamato piirkonnas (Kyōto, Nara, Ōsaka), põhja pool elasid ainud, kes on siberi rahvad sidemetes tunguusidega. Ainud on kohalikku päritolu vähemusrahvad, kes elavad peamiselt Hokkaidol, neid on u 50 000, ning Ryukyuani elanikud Okinawal. Okinawa rahvas on seotud malai ja polüneesia hõimudega. Saarerahvana on jaapanlased väga homogeenne ühiskond, u 98% elanikest on päritolult jaapanlased. Suurim vähemus on korealased, keda on umbes 1 miljon, neist paljud juba kolmas või neljas põlvkond. Märkimist väärt on veel ka hiinlased, filipiinlased ja brasiillased. 
 
Kombed ja inimesed
Jaapanile on omane võtta üle teistest kultuuridest – Jaapani kultuur tsiteerib teisi kultuure. Eriti tugevalt on Jaapani kultuuri mõjutanud mandri Hiina ja varases kultuuris on palju üle võetud Koreast. Lõunapoolseid saari on mõjutanud Indoneesia.
Jaapanlased on väga viisakad ja eelistavad privaatsust ning vaikust. Näiteks peetakse ebaviisakaks ühistranspordis telefoniga rääkimist, liigselt silmatorkavat käitumist ja muusika kuulamist, kuna see võib häirida teisi. Jaapanlaste puhul on tähtsad grupisisesed suhted, mitte niivõrd indiviid.
Mõned kasulikud teadmised:
Sisenedes templitesse, muuseumidesse või restoranidess tuleb ära võtta jalanõud. 
Ühistranspordis või avalikes kohtades on igapäevane nähtus magamine. 
Avalikus kohas ei ole viisakas nuusata nina.
Jaapanlased peavad number nelja ja üheksat ebaõnnenumbriteks ning sellepärast väldivad nende kasutamist.
Tätoveeringud on tihti spaades keelatud kuna neid seostatakse Jaapani allilmaga (Yakuzaga).
Rahvusköök ja rahvusjook
Jaapanis süüakse palju kala ja mereande. Liha pakutakse vähestes kohtades. Jaapani toit on tervislik ja reeglina värske ning maitsev. Väga suurt tähelepanu pööratakse toidu valmistamisel tooraine valikule, lihtsusele ja elegantsusele. Jaapanis hinnatakse kohalikku ja hooajalist toitu. Söök serveeritakse tavaliselt mitmes erinevas väikeses kausis ning süüakse pulkadega.
Tempura -õhukeses taignas frititud mereannid ja köögiviljatükid.
Miso- kääritatud sojaubadest valmistatud pasta (kasutatakse kastmete, suppide ja marinaadide valmistamisel).
Yakitori- grillitud kanavardad
Sashimi- õhukesteks viiludeks lõigatud mereandide valik. Serveeritakse tavaliselt eelroana koos sojakastme või wasabiga.
Tofu- sojapiimast valmistatud kohupiima laadne toiduaine.
Nuudlid ja riis on Jaapani toidukultuuri lahutamatu osa.
Jaapani traditsioonilised joogid on roheline tee ja sake. Tee kõrgelt hindamist väljendab nende teetseremoonia. Rohelist teed on Jaapanis mitmeid erinevaid sorte, teetseremoonial kasutatakse pulbrilist matchat. Sake on riisivein, mida valmistatakse riisist ja veest. Saket juuakse soojalt , aga osad sordid tuleks jahutada, et õrnemad maitsed säiliksid.

Keel
Jaapani keeles esineb palju erinevaid dialekte, mis on sageli vastastikku arusaamatud, kuid tavalist jaapani keelt, mida kasutatakse laialdaselt, mõistetakse kogu riigis.
Peaaegu kõik Jaapani koolilapsed õpivad inglise keelt alates seitsmendast kooliaastast. Sellele vaatamata ei ole nende inglise keele oskus väga tugev, kuna praktiseerida saab vähe. Põhilistes turismipiirkondades saab inglise keelega hakkama.

Kasulikud väljendid:
  • Ohayou gozaimas – tere hommikust
  • Kon'nichiwa – tere päevast
  • Kon'banwa – tere õhtust
  • Oyasumi nasai – head ööd
  • Sayounara – head aega
  • Sumimasen – vabandage mind
  • Wakarimasen- ma ei saa aru
  • Arigatoo - aitäh
  • Hai- jah
  • Iie- ei
Germalo giidid soovitavad Jaapani paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitused:
„Sada luuletust, sada luuletajat” - 13. sajandil koostatud luuleantoloogia annab suurepärase ülevaate Jaapani klassikalisest esteetikast ja vana õukonnakultuuri maailmatunnetusest.
„Mäetipp järve põhjas: valik haiku-luulet” - kogumik klassikalist haiku-luulet Rein Raua tõlkes.
Yusunari Kawabata „Tuhat kurge. Vana pealinn” - kaks mitmekihilist ja tundlikku romaani autorilt, kes sai Nobeli kirjanduspreemia “jaapani traditsioonilise mõttelaadi meisterliku kujutamise eest”.
Yukio Mishima „Kuldne tempel” - Jaapani 20. sajandi silmapaistvaimate kirjanike hulka kuulunud autori filosoofiline romaan jälgib noore munga ja Kyotos asuva Kuldse templi kummalisi suhteid, mis kulmineeruvad templi maha põletamisega.
Haruki Murakami „Norra mets” - Jaapani ilmselt tuntuima kaasaegse kirjaniku lummav romaan laseb inimeksistentsi tähtsamate küsimuste vaagimise kõrval heita pilgu ka 1960ndate Tokyole.
Kazuo Ishiguro „Hõljuva maailma kunstnik” - inglise keeles kirjutava nobelisti seni ainsa Jaapanisse asetatud sündmustikuga romaan tegeleb mälu ja selle petlikkusega, keskendudes kümnenditele enne ja pärast 2. maailmasõda. 
Richard Gordon Smith „Jaapani legendid” - briti rännumehe poolt eelmise sajandivahetuse paiku Jaapanis kogutud rahvajuttude teemaks on armastus ja kirg, kangelaslikkus ja aukoodeks, vaimud ja jumalad, mõrvad ja suitsiid ning seda kõike ühtaegu nii müstilises kui ääretult realistlikus võtmes.
Kenneth G. Henshall „Jaapani ajalugu” - põhjalik ülevaade Jaapani ajaloost, mis aitab selle riigi ja rahva saavutusi paremini mõista. 
Maret Nukke „Minu Jaapan” - asjatundlikud, emotsionaalsed ja isiklikud vaated Jaapanile.
„Jaapani toidud Eestis” - pilguheit jaapani kööki, vahendajateks 4 Jaapani-kogemusega eestlast ja 4 Eesti-kogemusega jaapanlast.
Mia Kankimäki „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” - võluv tõsielulugu, kus 38-aastane soomlanna sõidab Kyotosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shonagoni jälgi ajama.
James Clavell „Šogun” - haarav romaan, mis võimaldab kõrvalpilku jaapani ajaloole, kommetele, kultuurile.
 
Jaapani kõrghetked videoklippides: 
Japan- Where tradition meets future: https://www.youtube.com/watch?v=WLIv7HnZ_fE
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee