Island

Pealinn: Reykjavik
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Raha:  islandi kroon (kròna) 1 EUR = ~136 ISK
Pindala: 103 000 km²
Rahvaarv: 364 260 (31.12.2019)
Keel: islandi keel
Religioon:  80 % luterlasi; 3% katoliiklasi, 3% ateiste 
Elekter:  220 V 50Hz
Ajavöönd:  Kellaaeg on aastaringselt UTC, ehk suvel 3h Eestist taga ja talvel 2h Eestist taga.
 
Eestist pisut rohkem kui kaks korda suurem Islandi saareriik asub kohas, kus kohtuvad Ameerika ja Euraasia mandrilavad ehk laamad. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi puhul võiksid olla märksõnadeks üüratute, inimtühjade laavaväljade avarus ja lagedus, kristallpuhas õhk ning vikerkaarevärvides sillerdavad kosed.
 
Ajalugu
Island asustati aastal 870. Suurem osa oli Norra läänerannikult pärit ümberasujaist. Rahva sünniajalugu on üsna täpselt teada, kuna aastal 1100 ja 1200 kirjutati raamatuid saare asustamisest, seadlusaktidest ja elust tuhat aastat tagasi. Island oli iseseisev riik ajavahemikus 900-1262, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia. 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid valitsema jäi siiski veel Taani kuningavõim. 17. juunil 1944 kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Tänapäeva Island on vabariik. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid ühines 2001. aastal Schengeni lepinguga.
 
 
Geograafiline asend
Saare asukoht jääb põhjapolaarjoone lähedale, 63. ja 66. põhjalaiuse vahel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Lõunapoolseim punkt on Surtsey saar. Lähim naaber on Gröönimaa - 287 km kaugusel, Fääri saarteni on Islandilt 420 km, Šotimaani 800 km, Norra rannikuni 970 km.
Läänepoole jääb Kanada, mille asustatud alad on Islandilt umbes 2000 km kaugusel. Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Kogu pindalast moodustab ülesharitud põllumaa 1%, 20% on karjamaa, 11% maast katab laava, 12% jääb jääliustike alla ja suurel osal saarest laiub tühermaa.
 
Kliima
Islandi kliima on kogu aasta vältel mahe tänu Golfi hoovusele. Lõuna-Islandis langeb temperatuur talvel kõige rohkem umbes -10 °C kraadini, Põhja-Islandis ka u -15 kraadini, enamasti on aga Islandil talv soojem kui eeldatakse ja kraadiklaasinäit nullis või plusspoolel ning ka meri ei jäätu. Tugevad tuuled ja vihmad ei lase siiski mahedat talve nautida. Suvi Islandil on lühike ja jahedavõitu - temperatuur on parimal juhul + 23 °C lõunas ja + 24,5 °C põhjas. Enamasti on soojakraade siiski vähem. Ilm on Islandil tavaliselt muutlik. Harvade päikesepaisteliste ilmadega on kargelt suvine Island eriti kaunis.
 
Rahvastik
Islandi pealinnas Reykjavíkis on umbes 128 793 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud pealinna piirkonna, kus elab umbes 60% islandlastest. Välismaalasi on elanikkonnast 8,1%. Muuseas elab Islandil püsivalt ka umbes 100 eestlast.
 
Kombed ja inimesed­
Islandlased on üldiselt sõbralikud, rahulikud, töökad, usaldavad, ausameelsed ning meeldivad inimesed. Muinasislandi folkloor, müüdid, uskumused ja saagad on tugevasti põimunud islandlaste mõttemaailma tänaseni, kujunedes islandi kultuuri eripäraks. Küllap on ka pikad ja pimedad talveööd ning looduse maagilisena mõjuv eripära aidanud kaasa sellele, et islandlaste hulgas leidub kummitustesse, trollidesse, elfidesse - üleloomulikesse olenditesse - huldufólk'i ehk “salarahvasse” uskujaid siiani enam kui kuskil mujal.
 
Rahvusköök ja rahvusjook:
Islandi toidud ja söögitavad on palju muutunud viimase saja aasta jooksul. Traditsioonilisi toite tarbitakse veel peamiselt vaid pühade puhul. Heaks näiteks on nn. "thorramatur", talvised pidustused, mida traditsiooniliselt peetakse ajavahemikus jaanuarist märtsini. Toidud on enamasti hapendatud, soolatud, suitsetatud või vinnutatud, siia kuulub näiteks traditsiooniline soolatud ja suitsutatud lambaliha – hangikjöt, kõrvetatud lambapea, lambapea-sült, kuivatatud, pehmeks tambitud soolakala, suitsukala ja marineeritud lõhe, fermenteeritud ja vinnutatud haikala Hákarl ja paljud muud "hõrgutised". Mõned eriti ekstravagantsed piduroad peavad alati olema fermenteeritud - ehk vadakus kääritatud, teised võivad laual olla kas hapendatud või hapendamata kujul. Toidu kõrvale haugatakse ka islandi traditsioonilist magusat rukkileiba - rúgbrauð või rukkijahust pannkoogitaolist pliidiplaadil küpsenud ning pisut kõrvetatud flatbrauð'i.
Rukkileiva eriti põnevaks erivariandiks on kuumaveeallikas küpsetatud hverabrauð. Traditsiooniline Islandi leib on ka lameda sõõriku kujuline kleinur ja laufabrauð - lambarasvas friteeritud, paber-õhukesed pitsiliste kaunistustega jõululeib.
Tutvu valitud Islandi rahvusroogade retseptidega siin.
Tuntumad Islandi joogid:

• Brennivín - 37, 5%, islandi viin on kartulist aetud "köömne" naps, omapärase pudelikujunduse tõttu kohalike seas tuntud ka kui Svartidauði ehk "Must Surm”.
• Mysa ehk vadak. Enne gaseeritud karastusjookide levikut oli see levinud kui kosutav ja värskendav märjuke. Maitse meenutab kuiva valget veini.
• Malt- alkoholivaba tumeda õlle taoline magus jook
• Lageröl - kerge hele õlu (ale). Sel ajal kui Islandil olid lubatud vaid väga lahjad alkohoolsed joogid tarbiti peamiselt Malt'i ja Lageröl'i. Need on ka ainsad, mida Islandil tavalisest toidupoest osta saab (alkoholi alla 2.25%).

Keel
Islandil kõneldakse islandi keelt. 1998. aasta sügisest õpetatakse koolides esimese kohustusliku võõrkeelena inglise keelt, teiseks võõrkeeleks on tavaliselt taani keel. Paljud islandlased hääldavad taani keelt islandipäraselt ja seetõttu mõistavad paljud põhjamaalased neid kergemini. Inglise keeles suhtlevad islandlased meelsasti.
Islandi keeles on 9 kirjatähte, mida eestikeelses tähestikus ei esine: Àà (au), Ðð (heliline hammashäälik, vt inglise keele th sõna sees), Èè (je), Ìì (terav i), Òò (ou), Ùù (uu), Ýý (terav i), Þþ (helitu hammashäälik vt inglise keele th sõna alguses), Æ, æ (ai). Islandi keeles on käändeid nagu eesti keeleski, ent keeled kuuluvad eri keelkondadesse – eesti keel soomeugri ja islandi keel indoeuroopa keelkonda.
 
Kasulikud väljendid:

• Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast! Tere!
• Gjördu svo vel! (gjörthü svo vel) - Palun! Ole lahke!
• Takk fyrir! (tahk fiirir) - Tänan!
• Èg skil ekki ìslensku (Jie skiil ehkji iislenskü) - Ma ei oska islandi keelt
• Èg er frà Eistlandi (Jie er frau Eistlandi) - Ma olen Eestist

 
Germalo giidid soovitavad Islandi paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitused:
„Islandi kultuur” M.Steblin-Kamenski  Eesti Raamat  1974
 „Vanem Edda” Tlk. Rein Raud
„Grettir Ásmundripoja saaga” (LR 1982) Tlk. Arvo Alas
„Njálli saaga” (Varrak 2001) Tlk. Arvo Alas
„Viikingid Vinlandis: Eirikr Punase saaga”  (LR 1976) Tlk. Arvo Alas
„Gröönlaste saaga” (LR 2003) Tlk. Arvo Alas
„Völsungite saaga” (Ilmamaa 2009) Tlk. Mark Kuldkepp
„Islandi kell” 2008. Tlk. Askur Alas

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee