Birma

Pealinn: Naypyidaw
Riigikord: presidentaalne militaarne vabariik
Raha: kyat (MMK) 
Pindala: 676578 km2
Rahvaarv: 54 miljonit
Keel: bamari, inglise
Religioon: theraväda budism
Elekter: 220V
Ajavöönd: UTC+6.30 

Birma (ametliku nimega Myanmar) on muljetavaldava kultuurilooga ainulaadne maa, kus on veel säilinud palju Kagu-Aasia ehedust. Riik oli pikka aega sõjaväelise diktatuuri all ja muust maailmast eraldatud. Kohalikele elanikele tõi isolatsioon suure mahajäämuse ja vaesuse, kuid teiselt poolt on see aidanud säilitada traditsioone ja autentset elulaadi. Birma on muinasjutuliselt ilus ja suurepärane sihtkoht, kus on palju avastada ja kogeda – põlistest looduslikest piirkondadest kuni kuldsete pagoodide ja muistse mineviku säilmeteni. 

Ajalugu
Birmal on rikas ja intensiivne ajalugu. Kuningas Anawrahta juhtimisel lõid bamarid (birmalased) 11. sajandil võimsa Bagani kuningriigi. See tsivilisatsioon kestis üle 200 aasta, mil ehitati hulgaliselt stuupasid, pagoode, templeid, kabeleid ja kloostrihooneid, millest tänapäeval üle poolte on küll varemeis, kuid ligikaudu 2200 säilinud hoonet annavad selge pildi keskaegsest pealinnast.
Aastal 1824 algasid sõjad Birma ja Briti impeeriumi vahel (1824-26, 1852, 1885-86), misjärel sattus riik Briti võimu alla, Birmast sai Briti India osa. Teise maailmasõja käigus okupeeriti Birma Jaapani poolt, kuid sõja lõppedes vallutasid britid selle tagasi.
1948. aastal Birma iseseisvus ja riigi nimeks sai Birma Liit. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on riiki alates 1962. aastast valitsenud sõjaväelised režiimid. Aastal 1989 kinnitas sõjaväeline hunta riigi ametlikuks nimeks Myanmari Unioon. Siiski kasutavad mitmed riigid siiani nime Birma.
Aastal 2012 said alguse demokraatlikud reformid ja avanemine välismaailmale.

Geograafia
Myanmar asub Kagu-Aasias, kus piirneb idas Hiina, Laose ja Taiga. Läänes India ja Bangladešiga. Lõunas on Andmani meri ja läänes Bengali laht. Riigi pindala on 676 578 km2. 
Põhjaosas laiuvad peamiselt metsaga kaetud mägismaad, kus paikneb ka Kagu-Aasia kõrgeim tipp Hkakabo Razi (5881m). Mäeahelikke lahutavad Irrawaddy, Salweeni ja Sittaungi jõed. Neist pikim on Ayeyarwaddy ehk Irrawaddy (2170km), mis voolab põhjast lõuna suunas läbi pea kogu Birma. Irrawaddy jõgikond on üle 400 000 km2. Jõed on tänaseni põllumajanduse aluseks, tuues läbi niisutussüsteemide vee põldudele. Põldudel kasvatatav riis on inimeste peatoidus.

Kliima
Birmas valitseb troopiline mussoonkliima. Suvel (juunist-septembrini) on ilmad kuumad, niisked ja vihmased. Kuival ajal, detsembrist aprillini, jäävad temperatuurid vahemikku 15-20C, sisemaal ja mägedes on hommik jahe, vihma on vähe.

Rahvastik
Myanmari rahvaarv on 54 miljonit (2017) inimest, ent rahvastikus on esindatud mitu eri etnilist gruppi. Kõige rohkem on bamare, järgnevad shanid (10%) ja karenid (7%), rakhinid (3,5%), hiinlased (2,5%), chinid ja monid.  Erinevad hõimud saabusid tänase Birma aladele 2.sajandist kuni 9.sajandini. Valitsevaks usundiks on theraväda ehk hinaväna budism. 88% elanikkonnast on budistid, umbes 65% on kristlased ja 4% on muslimid. Riigis tegutseb umbes miljon munka ja nunna. Mungad on olnud demokraatia nimel peetava võitluse ühed peamised eestvedajad ja samas peamised rohingya muslimite tagakiusamisele õhutajad. Austus oma usu ja buda munkade vastu avaldub selgelt birmalaste tegemistes ja käitumises igapäevaselt. 

Kombed ja inimesed 
Birma naisi iseloomustavad veidi pilukil silmad, pikad mustad juuksed ja kollakasvalgeks võõbatud nina ja põsed. Thanakat (purustatud puukoore segu) kasutavad ka lapsed ja selles kultuuris on see iluasi, mis lisaks kaitseb päikese eest ja parandab nahatooni. 
Traditsiooniks ja rituaaliks on beetlipähkli närimine, kus beetlilehe sisse keeratakse areekapalmi luuviljaline seeme. Usutakse, et see annab jõudu ja vastupidavust tulemaks toime igapäevase raske tööga, lisaks on see ka ergastava toimega.

Rahvusköök ja rahvusjook
Kagu-Aasia köögi üheks iseloomulikuks jooneks on vürtside rohke kasutamine. Kohalik köök on mitmekesine ja maitsev, toidukultuuri peamised mõjutajad on India, Hiina ja Taimaa. Toidud on enamasti riisipõhised, mis koosnevad erinevatest karridest (kala või liha). Toidud on siiski vähem vürtsikad võrreldes tai ja india köögiga. Birmalased kasutavad söömiseks lusikat ja kahvlit. Olulisel kohal on tee joomine. 

Keel
2/3 Birma elanikke kõneleb emakeelena bamari keelt. Bamari keel kuulub hiina-tiibeti keelkonna tiibeti-birma alarühma. Algkoolist alates õpetatakse lastele ka inglise keelt, mis on eri rahvaste vahelise suhtluse keelest. Kirjaoskus on 90%.

Kasulikud väljendid:

• Tere!/Teretulemast! – Mingala ba!
• Tänan!/Hüvasti! – Džezu ba!

Germalo giidid soovitavad Birma paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
W. S. Maugham. Härrasmees võõrastetoas. Tallinn 2006. (Reisikiri.)
S. Meikar. Poliitmalaaria: pilk Birmast. Tallinn 2013. (Reisikiri.)
Pok. Elu aluspüksata: ühe räppari rännud Kagu-Aasias. Tallin 2018. (Reisikiri.)
P. Boulle. Sild üle Kwai jõe. Tallinn 1969. 
Inge Mehide Kekseakruiis: elu parim aasta. (osa raamatust pühendatud Birmale) Seepia, 2019, 415 lk.
David Steinberg Burma/Myanmar: What Everyone Needs To Know. Oxford University Press, 2013, 288 lk.
Amazon Kindle

Filmisoovitus:
The Lady Režissöör  Luc Besson EuropaCorp, 2011, 135 min

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee