Liitu uudiskirjaga siit >
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  Prindi

Gotland

Riik: Rootsi Kuningriik
Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia
Riigipea: Carl XVI Gustaf
Valitsusjuht: Peaminister Fredrik Reinfeldt

Gotlandi pealinn: Visby
Saare pindala: 3140 km2
Rahvaarv (2009): 57 221
Visby elanike arv (2009): 22 919
Keel: rootsi keel (ametlik), gotlandi dialekt
Haldusüksus: Region Gotland
Raha: Rootsi kroon
Aeg: Kesk-Euroopa, Eestist tund taga

Gotland ehk Ojamaa on Rootsi Kuningriigile kuuluv suurim saar Läänemeres. Asetseb 90 km kaugusel Rootsi rannikust ja 130 km kaugusel Läti rannikust. Sõprussaar ja lähim naaber Eestist on Saaremaa.
 

Gotlandi ajalugu

Gotlandi ajalugu algas u. 400 miljonit aastat tagasi ekvaatori lähistel troopilise mere põhjas. Saare kaljupinnas moodustus lugematust hulgast organismidest, mille kivistisi täna kõikjal leida võib. Kiviaeg tõi saarele esimesed inimesed, kes jätsid hulgaliselt maha jälgi oma elupaikadest. Kivikangrud ja laevkalmed pikki rannikut räägivad rahvast, kellele oli laev eluliselt oluline ja tähtis võimu faktor. Viikingid viisid saare maailmakaubanduse keskpunkti. Gotlandlased olid tublid nii meremeestena kui kaupmeestena. Neil olid suured talud kodusaarel ja kaubanduskontaktid kaugetes maades. Saarele kogunesid tohutud rikkused, mis peideti Gotlandi maapõue. Keskajal ehitati varade eest kirikuid ja kivimaju. Tasapisi võtsid Visby kodanikud talupoegade kaubandushuvid üle ja 13. saj. sai linnast tähtis hansalinn koos suure sakslaste huviga. Linna kerkisid suursugused kivihooned, kirikud ja kloostrid. Linna ümber rajati linnamüür koos tornidega. Keskaja lõpus aga toimus Läänemerel võimunihe ja Gotlandi hiilgeaeg sai ümber. Pöördepunktiks loetakse Taani kuninga Valdemar Atterdagi sissetungi 1361. Meri, mis oli enne ühendavaks, sai nüüd lahutavaks. Gotland isoleeriti. Alles 1645, kui Gotland taas Rootsile kuulus, hakkas elu ülesmäge minema. Carl von Linné käis Gotlandil 1741. Sajandi pärast sai saarest armastatud reisisiht ja inspiratsiooniallikas kunstnikele. Gotlandil vändati Pipi filme ning seal elas Rootsi filmirežissöör Ingmar Bergman.
 

Keel

Muistsel Gotlandil oli nii oma kirjakeel kui kõnekeel. Suuline gotlandi keel on dialektina säilinud. Suurem osa rootslastest räägivad väga head inglise või saksa keelt.
 

Raha

Rootsi raha on rootsi kroon (krona), mis jaguneb sajaks ööriks (öre). Selle lühendiks on kr või SEK (rahvusvaheline lühend). 1 EUR on u 9 SEK.
 

Söök Gotlandil

Kohalikuks hommikusöögiks on tavaliselt rootsi laud. See võib olla vaid külmlaud, aga võib sisaldada ka sooja putru, peekonit, muna ja viinereid. Võileiva peale pakutakse tavaliselt juustu, vorsti, tomatit ja kurki. Joogiks mahla, teed ja kohvi.

Gotland asub keset merd ja kala on kahtlemata oluline komponent sealses menüüs. Levinuimad lõhe, haug, ahven, lest, kivikammeljas, särg, säinas. Saarel kasvatatakse palju lambaid. Gotlandi lamba praadi peetaksegi sealseks delikatessiks. Lambaliha on juba kasvades valmis maitsestatud, sest Gotlandi pinnasel kasvab rikkalik valik ürdisorte, mida lambad meelsasti söövad. Kohalik armastatud magustoit on safrani kook. Selle retsepti erinevaid variatsioone on palju ja igas kohvikus-restoranis võib saada uue maitseelamuse. Nagu nimigi ütleb, on safrani koogi põhiline komponent safran, mis annab koogile tema kuldkollase välimuse ja spetsiifilise safrani maitse. Seda serveeritakse lõikudena koos vahukoore ja põldmarja või mooruspuu moosiga.
 

Jook

Rootslased armastavad head kohvi. Gotlandil juuakse ka meelsasti teed, mille rikkaliku sortimendi leiab Visby Kränku teepoest. Gotlandil on oma pruulikoda, viinamarjakasvatused ja veinitootmine. Kohalik õlu ja vein on saadaval paremates restoranides ja alkoholi kaupluses Systembolaget Visbys.
 

Gotlandi inimesed

Gotlandi inimesed on väga külalislahked külastajate vastu ning aitavad meelsasti, kui neilt abi küsida. Teenindamisel on nad pigem aeglased ja teevad kõike rahulikult, mitte kiirustades.
 

Kasulikud väljendid:

Jah - Ja
Ei - Nej
Palun – Var så god
Tänan; palju tänu – Tack; tack så mycket
Tervitus – Hej
Nägemiseni - Hejdå
Vabandust - Ursäkta
Kui palju? – Hur mycket?
Lammas – Lamm
Safrani kook – Saffranspannkaka
 
Prindi lehekülg Küsi lisainfot +372 611 0600

Germalo Reisid on ETFL liige