Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel.
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel.
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest.

Riigikeel: hiina
Pealinn: Peking
Pindala: 9 596 960 km²
Rahvaarv: (2003) 1 286 975 468
Rahvastiku tihedus: 31 in/km²
Väljakuulutamine: 1. oktoober 1949
 

maailmaaeg +8, Ajavahe Eestiga: talvel 6 tundi, suvel 5 tundi

+86

 

220V 50Hz
 

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; (Zhōnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.
 

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 27 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni).
 

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll kaadrite üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
 

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.
 

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda.

Hiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised: • Aasia abakus • Trükitehnika • Pronks • Kell • Kompass • Vibu • Kuivdokk • Lehvikud • Ilutulestik ja tahkekütuse rakett • Kalastusõng (konks) • Püssirohi • Purilennuk • Granaat
• Kuuma õhu pall • Tuulelohe • Lakk • Tikud • Paber • Paberraha ja selleks vajalikud raha-institutsioonid • Langevari • Naftapuurkaev • Kolb • Portselan • Propeller • Reljeefkaart • Tüür • Reaskülvik • Seismograaf • Siid • Sadulajalus • Rippsild • Tualettpaber • Hambahari • Vihmavari • Tapeet • Kotikäru • Viski (meditsiinilises/kirurgilises kasutuses)
 

Hiinas eri osades on väga erinevad maastikud, peamiselt platood ja mäed lääne osas ja madalamad alad idas. Peamised jõed voolavad läänest itta, sh Yangtse, Huang He ja Amur, ning mõned jõed voolavad ka lõuna suunas sh Mekongi jõgi ja Brahmaputra.
Idas Kollase mere ja Ida-Hiina mere kaldal on tihedalt asustatud setteorud. Sise-Mongoolia platoo äärel põhjas on rohumaad. Lõuna Hiinat domineerivad mäed ja madalad mäeahelikud.
Kliima Hiinas on samuti väga erinev, põhja osades, ka Pekingis, on suvine keskmine temperatuur üle 30 kraadi ja arktilise külmusega talved, Kesk Hiinas , näiteks Shanghais on kontinentaalne kliima väga kuumade suvede ja külmade talvedega, lõuna poolel on subtroopiline kliima väga kuumade suvede ja pehmete talvedega.
Tänu pikale põuale ja halvasti toimivale põllumajandusele on tavaliseks muutunud kevadised tolmutormid.

Ametlikult on Hiina Rahvavabarik ilmalik ja ateistlik, kuid lubab inimestel olla religioosne. Suurimad religioonid Hiinas on juba pea aegu 2000 aastat olnud budism ja taoism, mida mõjutab tugevasti konfutsianistlik moraal. Viimastel aastakümnetel on kasvanud huvi ka islami vastu.
 

1 CNY (hiina jüaan) on u 0,108 EUR. 1 HKD (Hong Kongi dollar) on u 0,09 EUR.

20 - 16 saj ema - legaalne Xia dünastia
16 - 11 saj ema - Shang/Yin dünastia
11saj ema- 771 - Lääne Zhou dünastia
770 - 256 ema - Ida Zhou dünastia
sh. 722 - 481 “kevade ja sügise” ajajärk-väikeriikide võitlus võimu pärast.
481 - 221 “võitlevate riikide” ajajärk
221 - 206 ema - Qin dünastia, Hiina esimene ühendamine Qin Shi Huangi juhtimisel.
214 ema - algab Hiina müüri ehitamine
213 ema - raamatute põletamine
206 ema - 23 maj - Lääne Han dünastia
127 -119 ema - Sõjad hunnidega
108 ema - Korea alistamine
25 - 220 maj - Ida Han dünastia
105 - paberi leiutamine ja kasutuselevõtmine

KESKAEG
222 - 589 - Kuus dünastiat
220 - 280 - Kolmevalitsus
317 - 589 - Lõuna - Põhja dünastiad
304 - hunnid vallutavad Chang - an’i
581 - 618 - Sui dünastia
618 - 907 - Tang dünastia
668 - sõjad Koreaga
740 - Raamatute trükkimine, (ksülograafiline trükk)
755 - An Lu-Shan’i mäss
960 - 1126 maj - Põhja Song dünastia
960 - sõjapealik Zhao Kuang - yin kuulutab end keisriks
979 - riigi taasühendamine
1041 - raamatute trükkimne (ladumisega)
1127 - pealinn Kaifeng langeb Jin riigi rünnaku all, lõuna Hiina jääb Song dünastia võimu alla.
1127 - 1279 - Lõuna Song dünastia
1234 - mongolid vallutavad Jin riigi
1251 - mongolid vallutavad Song riigi
1271 - Kubhilai khaan paneb aluse mongoli ülemvõimule.
1271 - pealinnaks saab Dadu (Beijing). Hiinasse saabub Marco Polo
1280 - 1368 Yan dünastia (mongoli)
1351 - algab “punaste turbanite” ülestõus.
1368 - 1644 - Ming dünastia
1644 - 1912 - Qing dünastia (manzhu dünastia)

Germalo Reiside Hiina reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast: Eksootikareisid

Küsige lisainfot büroost tel. 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee