Liitu uudiskirjaga siit >
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  Prindi

Holland

 

Hollandi üldinfo

Pealinn: Amsterdam
Poliitiline süsteem: Konstitutsiooniline monarhia
Raha: Euro (EUR)
Pindala: 42 508 km²
Rahvastik: 16 845 171 (2009)
Keel: hollandi, friisi, papiamento (Arubal), inglise
Religioon: rooma katoliku, protestantlik, islam
Elekter: 220-240V 50Hz ümmargused pistikupesad
Aeg: GMT/UTC +1, suvel +2
Haldusjaotus: 12 provintsi

 

Hollandi geograafiline asend

Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega.
 

Hollandi ajalugu

Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid Madalmaad, mis asetsesid Põhjamere ääres, alates Calais ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka, kuid kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutas ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast ülestõusu eraldus Madalmaade põhjaosa - lõunaosast ja Hispaania kuningas Filipp II valitsemisest ning kuulutas 26. juulil 1581 iseseisvuse. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini. Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti võõrvõimu (Prantsusmaa) võimu alla, mis lõppes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik.

Hollandis kasutatav keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel. Hollandi keel on lähisuguluses saksa ja inglise keelega, kuid erineb neist siiski piisavalt, et neid keeli oskav inimene hollandi keelest aru ei saaks. Ehkki kohalikud räägivad kõik inglise keelt, rõõmustab neid väga, kui nendega hollandi keelt räägitakse.
 

Kliima Hollandis

Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima, koos väga võluva suvega ja suhteliselt leebe talvega. Talvine keskmine temperatuur püsib - 3 °C kraadi ümber. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab vihma.


Valuuta

Hollandis kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Poes pangakaardiga tasudes tuleb paljudes kohtades arvele lisaks selle eest teenustasu maksta, mis on umbes 50 eurosenti. Enamuses kohtades krediitkaardiga maksta ei saa (maksekaardiga aga harilikult küll), seetõttu on kasulik alati natuke sularaha kaasas kanda.


Hollandi rahvusköök ja jook

Hollandi köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa nagu Eestigi, leidub ka hollandi toitude seas palju mereande. Populaarsemate hollandi roogade hulka kuuluvad näiteks:

stamppot – kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit, kaalikat;
snert – tihke hernesupp, serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus;
poffertjes – pisikesed magusad pannkoogid, nii umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga;
patatje oorlog – friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga;
Hollandse Nieuwe – värske heeringas hakitud sibulaga (või ka ilma sibulata);
kroketten – friteeritud liha-, kreveti- või juustukroketid (juustukrokette kutsutakse ka kaassouffle);
bitterballen – vürtsikamat sorti kroketid või friteeritud kartulikuulid;
tosties – grillitud singi- ja juustuvõileivad, mis kirjelduse järgi ei tundugi midagi erilist, kuid uskuge, sulavad suus;
capucijners met spek – oad peekoniga. Hollandlased armastavad üldse millegipärast väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures.

Armastatud joogiks on jenever (Hollandi gin). Bessenjenever on hollandi pubis oluline jook- see on mustsõstraginn, mida peab maitsma. Kergema joogi tarbijad saavad tänavakohvikust värskendava kase- või vahtramahla.


Hollandi rahvus

Turist võetakse lahkelt hollandlase koju sõnadega "tunne end nagu kodus". Nad räägivad külalisega, söödavad-joodavad, olenemata sellest, kas tegemist on vana sugulasega Eestist või maanteelt häälega peale võetud juhureisijaga. Hollandlased oskavad kõike öelda läbi lillede, kui vaja.

Kasulikud väljendid kasutamiseks Hollandis

jah – ja
ei – nee [nei]
tere – dag [daahh] või hallo
nägemist – tot ziens
palun – alstublieft
aitäh – dank u
ma ei saa aru – ik begrijp het niet [ik behraip het niit]
kas te räägite inglise keelt? – spreekt u Engels?
Meeste/naiste WC – heren/dames toilet
Laste – kinderen
Mis maksab..? – wat kost..?
Postmark – postzegel
Valuutavahetus – wisselkantoor
Prindi lehekülg Küsi lisainfot +372 611 0600

Germalo Reisid on ETFL liige