Austraalia, vana

Austraalia on 40 miljoni känguru maa, maakera alumine pool, maailmas suuruselt kuues, kuid kõige hõredamini asustatud maa. Peale koaalade leidub siin ka mürgiseid ämblikke, madusid ja haisid ning siin on väga kuum kliima. Eurooplaste saabumise aegu elas siin u 1 miljon aborigeeni, kes moodustasid 300 klanni ning rääkisid 250 keelt ja 700 dialekti – see maa on väga erinevate rahvaste maa.

Austraalia riigi üldinfo
Pealinn: Canberra (430,00 elanikku)
Riigikord: föderatiivne parlamentaarne demokraatia
Pindala: 7 741 220 ruutkilomeetrit (6. kohal maailma riikide järjekorras)
Rahvaarv: 23 470 145 elanikku (juuli 2018)
Keel: Inglise keel on riigikeel, seda räägib 78.5% elanikkonnast. Suuruselt järgmine keelerühm on hiina keel, mida kõneleb igapäevaselt 2.5% elanikkonnast.
Etnilised grupid: europiidid 92%, asiaadid 7%, aborigeenid ja teised 1%
Religioon: Katoliiklased 25.8%, anglikaanid 18.7%, usutunnistuseta või määramata 18,7%. Terviklikuna on Austraalia meile harjumuspäraselt üsnagi ilmalik ühiskond.
Aeg: Austraalia ulatub oma territooriumiga kolme ajavööndisse: GMT +8 – +11.
Canberra, Sydney, Melbourne UTC/GMT 11.00 ehk +8 tundi Eesti ajast ees
Adelaide, Alice Springs UTC/GMT 10.50 ehk +7,5 tundi Eesti ajast ees.

Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus
Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist*:
 

Osariigi nimi	Lühend	Elanike arv	Pealinn	Osariigi nimi eesti keeles
New South Wales	NSW	6,8 milj	Sydney	Uus-Lõuna-Wales
Victoria	VIC	5,1 milj	Melbourne	Victoria
Queensland	QLD	4,2 milj	Brisbane	Queensland
Western Australia	WA	2,1 milj	Perth	Lääne-Austraalia
Southern Australia	SA	1,5 milj	Adelaide	Lõuna-Austraalia
Tasmania	TAS	0,5 milj	Hobart	Tasmaania
Australian Capital Territory*	ACT	0,4 milj	Canberra	Austraalia pealinna territoorium
Northern Territory*	NT	0,2 milj	Darwin	Põhjaterritoorium

Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast kagu pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).
 
Austraalia viisa ja reisidokumendid
Ainuke kehtiv reisidokument on PASS!
Euroopa Liidu kodanikud peavad viisavabalt Austraaliasse sõitmiseks registreerima end elektroonilises reisisüsteemis eVisitors Service, mida saab teha Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe kaudu: http://www.immi.gov.au/e_visa/evisitor.htm
NB! Enne registreerumist palume tutvuda eVisitor tingimustega, mis on olemas samal lehel - Read information.
Registreerimine elektroonilises reisisüsteemis peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalias kuni 3 kuud. Passi kehtivus peab olema vähemalt 6 kuud pärast viisa kehtivuse lõppu. Viisakinnitus tuleb kindlasti välja printida ja reisile kaasa võtta. Ilma viisakinnituseta ei ole võimalik Austraaliasse siseneda!
Austraaliasse reisimiseks on reisikindlustuse vormistamine kohustuslik.
Soovitame reisile kaasa võtta ka koopiad reisidokumentidest.

Austraalia elektristandardid
Elektritugevus on 230 V ja töötab sagedusel 50Hz. Elektripistikud on kolmeharulised lamedate otsadega pistikud. Selleks, et vastavalt oma vajadusele telefoni, foto- või videoaparatuuri akusid laadida, soovitame võtta reisile kaasa isikliku adapteri. Adapterit on võimalik osta kas Oomi poes või lennujaama Travel Shop’is.

Austraalia rahvusvaheline maakood on – 61.
Hinnad erinevad veidi olenevalt operaatorist, palun uurige lähemalt oma telefonioperaatori käest.
Suurem osa austraallastest ei kasuta suhtlemiseks arvutit ega ole midagi kuulnud traadita internetiühendusest. Hotellides on kohati olemas tasuline WIFI või fuajees arvuti interneti kasutamiseks.
 
Austraalia kliima
November-detsember on Austraalias tüüpiline suveaeg. Temperatuur on umbes 25-30 C. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes, ent meie põhiline piirkond osa meie reisisihist, st Lõuna-Austraalia lõunaosa jääb siiski vahemerelisse kliimavöötmesse. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Soovitame kindlasti kaasa võtta tugeva päikesekreemi (SPF 20-30) ja päikeseprillid. Samuti soovitame katta kuumema päikese eest pea.
Soovitame igaks juhuks kaasa võtta ka putukatõrjevahendi, sisemaa piirkonnas võib esineda mozzies ehk sääski.
Austraalia vetes esineb erinevates piirkondades haisid, meduuse, sisemaal mürkmadusid, mürgiseid ämblikke jne – nendega kohtumise võimalused küll puht teoreetilised, sest nad väldivad inimesi ja ise ei tasu nendega samuti kontakti otsida. 
 
Soovitav riietus Austraalia reisil
Soovitame kaasa võtta suviselt mugavad riided ja jalanõud. Samuti võiks olla kaasas üks kompleks nö evening casual ehk õhtune viisakas riietus (NB! mitte pidulik). Linnades ei ole soovitav käia päris rannariietes, siiski – väljas on soe ja õhku läbi laskev mugav riietus on parim valik.
Õhtustel ja öistel aegadel on temperatuur mõnevõrra madalam, seda eriti sisemaa piirkonnas. Soovitame kaasa pakkida ka ühe soojema jaki või kampsuni, sest peale kuuma päeva võib ka kergelt jahedam ilm tunduda suisa külm. Kerge hoovihm ei ole ka suvel võimatu.
Outback’i väljasõidul ehk Kings Canyoni ja Ayers Rocki piirkonnas on soovitav kanda mugavaid kinniseid jalanõusid. Siin on viibimine eelkõige looduses ning liikumine maastikul. Soovitame arvestada sellega, et kõrbepiirkonna punane savi võib olla väga määriv.
Soovitame kaasa võtta ka ujumisriided – kuigi reisiprogramm on üsna tihe, siis osades hotellides on olemas ka basseinid ning hotelli saabudes või enne väljasõitu on võimalus kasutada basseini.
 
Hügieen ja reisimeditsiin Austraalias
Austraaliasse reisimiseks ei ole Tervisekaitseinspektsioon soovitanud spetsiaalseid vaktsineerimisi (soovitav on vaktsineerida A-hepatiidi vastu, aga see soovitus ei puuduta küll konkreetselt Austraaliat). Lisainfo saamiseks soovitame pöörduda Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskusesse.
Reisile soovitame kaasa võtta niiskeid antibakteriaalseid salvrätikuid päeva jooksul käte puhastamiseks. Samuti soovitame regulaarselt seebiga käsi pesta.

Austraalias liiklus on vasakpoolne
Teed ületades on harjumuspäratult vaja vaadata kõigepealt paremale ja siis vasakule.
Juhul kui satute kasutama ühistransporti, on mõistlik veenduda, kas ootate õige pool teed.
Kuritegevuse aste on Austraalias madal, küll aga tasub olla pisivarguste suhtes ettevaatlik nagu igal pool suuremates linnades ja rahvarohketes kohtades ning hoida oma väärtuslikel asjadel silm peal.

Kasutatav valuuta
Sularaha on võimalik välja võtta pangaautomaatidest välja võtta linnades ja ranniku tihedalt asustatud piirkondades. 
Kaardiga on võimalik maksta suuremates poodides. Sisemaal soovitame arvestada sularahaga.
Reisile soovitame kaasa vahetada kohe Austraalia dollarid. Eurodele ja USA dollaritele pole mõtet arveldamise mõttes lootma jääda, küll aga loomulikult vahetatakse neid pankades.
 
Jootraha
Jootraha ei ole Austraalias just kohustuslik, aga oodatud ja hinnatud. Jootraha makstakse enamasti u 10% restoranides, taksojuhtidele jne. Aga seda tehakse siis, kui ollakse rahul teenindusega ning seda ei kirjutata kunagi arvele automaatselt lisaks. Kohalike giidide ja bussijuhtide jootrahaks kokku võiks arvestada orienteeruvalt 4 AUD päev / inimese kohta. Aga olgu siinkohal öeldud, et jootraha ei ole kohustuslik, vaid soovituslik ning seda makstakse hea teeninduse eest.
 
Majutus, söök ja jook Austraalias
Reisi jooksul on majutus korralikes 3* hotellides koos hommikusöögiga. Lõuna ja õhtusöögid ei sisaldu reisi hinnas, küll aga on võimalik reisipäevade jooksul ka ühiselt lõunatamas ja õhtustamas käia. 
Lõuna- ja õhtusöögi hinnad sõltuvad loomulikult valitud restoranist, ent on sarnased Euroopa hindadele. Siinkohal mõned näited hindadest:

• Õlu 5-6 AUD
• Klaas veini 6-7 AUD
• Pudel vett 3 AUD
• Tass kohv 3 AUD

Üldine hügieeni- ja sanitaarnivoo, samuti vee puhtus, vastavad Euroopa standarditele, st kraanivesi on joodav nii linnapiirkondades kui ka sisemaal, välja arvatud juhul kui see siltidega on hoiatatud (näit. Bore water, non potable – ei ole joodav!). WC-dega varustatus on linnapiirkondades piisav ning ei panda ka pahaks, kui kasutate kohvikute või söögikohtade tualettruume ilma, et oleksite midagi ostnud.
 
Konsulaarabi Austraalias
AUPEAKONSULAAT BIRCHGROVE'IS
Aupeakonsul Pr. MALLE TOHVER
Auasekonsul Pr. VELLA PIHLAK
86 Louisa Road,
Birchgrove, NSW, 2041

Australia
tel. (61 2) 98 10 74 68
faks (61 2) 98 18 17 79
e-mail: eestikon@ozemail.com.au

Infot eeslaste kohta Austraalias:
Koduleht: www.eesti.org.au 

Estonian House, Melbourne
43 Melville Rd
West Brunswick
VIC 3055
Australia

Estonian House, Sydney
141 Campbell St
Surry Hills
NSW 2010
Australia
 
Toredaid austraaliakeelseid väljendeid:
Austraalia inglise keele kõla võib olla esmasel hetkel harjumatu. Juhul kui Te ei saa kõnekeelest kohe aru, võite paluda oma vestluspartneril öeldu ka paberile panna. See kergendab esialgu tunduvalt arusaamist .

• BBQ ehk barbie - grill
• You beauty! - suurepärane, fantastiline
• bloke - mees
• bottle shop - alkoholipood
• brekky - hommikusöök
• bush - "põõsas", linnast väljas 
• bush walking - võib tähistada igasugust jalutuskäiku looduses
• BYO ehk bring your own - restoranilitsents, mis lubab tuua oma veini kaasa (korkimistasu tuleb maksta)
• cask vine - odav, tavaliselt 5-liitrine vein
• catch ya later! - nägemiseni
• dunny - välikäimla
• eftpos - kaardiga maksmist tähistav termin
• flag fall - takso miinimumtasu
• flat out - väga kiire/väga palju teha
• Good on ya! - hästi tehtud
• kiwi - uus-meremaalane
• knackered - väsinud
• loo – wc
• mozzies - sääsed
• no-hoper - lootusetu juhus
• outback - linnast kaugel asuv ala
• take the piss - kellegi üle nalja heitma
• reckon - arvama, mõtlema
• sheila - naine
• she´ll be right - pole probleemi
• thongs – varbavaheplätad

Germalo Reiside Austraalia reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast: Eksootikareisid

Küsige lisainfot büroost tel. 6 110600 või e-mailiga germalo@germalo.ee