India

India üldinfo
Pindala: 3 287 590 km²
Rahvaarv: (2006) 1 049 700 000
Rahvastiku tihedus: 329 in/km²
Pealinn: Delhi
Suurim linn: Mumbai
Ametlik keel: hindi, inglise
Iseseisvus: 15.august 1947
Rahaühik: India ruupia (INR)
Aeg: eestist ees 3,5 tundi 

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. 
India on jagatud 28 osariigiks (mis omakorda on jagatud piirkondadeks), 6. liiduterritooriumiks ja Delhi Rahvuslikuks pealinnaterritoorimiks. Osariikidel on valitud valitsus, liidu territooriumitel on liiduvalitsuse poolt valitud haldurid. 
 
India geograafia
Osad India põhja ja kirdepoolsed osariigid asuvad Himaalaja jalamil, ülejäänud Põhja-, Kesk- ja Ida India aladest asuvad viljakal Indo- Gangese tasandikul. Läänes, kuni Pakistani piirini asub Thari kõrb. Lõuna India poolsaar koosneb pea aegu täielikult Deccani platoost, mida külgedelt piiravad Lääne ja Ida Ghatid mäestikud. 
Indias on mitmeid suuremaid jõgesid, sh Ganga (mis on 973 km pikk), Brahmaputra, Yamuna, Godavari, Kaveri ja Krishna jõgi. Indial on 3 saarestikku Lakshadweep edela rannikul, Andamani ja Nicobari vulkaanilised saared kagus ning Sunderbans Gangese delta alas. 
 
India majandus
India majandus on olnud sõltuv põllumajandusest läbi ajaloo, teiste tähtsamate tööstuste alla kuuluvad kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid ja tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö. Enamus industriaalregioone asuvad suurlinnade ümbruses. Indias käib aastas umbes miljon välisturisti, turism on olulisel kohal, kuid praegu siiski veel arendusjärgus rahvuslik majandusharu. 
Peamised ekspordikaubad on põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale. 
Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas. Suurim ja tuntuim on Mumbais asuv „Bollywood“
 
India elanikud protsentides
Kirjaoskajate protsent Indias on 64,8% (53,7% naistest ja 75,3% meestest)
Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta.
Tööjõu turul osalemise määr elanikkonnast 39.1% (meestel 51.7%, naistel 25,6%).
India elanikkonnast 80.5% on hindud, 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste. 
Indias on 2 suurt keelkonda: indo-aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. 
 
India kultuur
Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja – kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi – palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Mahabharata ja Ramayana). Tamil Nadu kirjandus esindab India vanimaid traditsioone. 
 
India ajaloo kronoloogia
Induse kultuur (u. 3500.-1700. a. e.Kr.)
varane Induse kultuur (u. 3500.–2600. a. e.Kr.)
Induse kultuuri kõrgaeg (u. 2600.–2000./1700. a. e.Kr.)
Jhukari ehk Jhangari kultuur (u. 2000./1700.–u. 1000./750. a. e.Kr.)
u. 1700.-1200. a. e.Kr. aarialaste sisseränne

vedade ajastu (u. 1500./1200.-600./500. a. e.Kr.)
Rgveda ajastu (u. 1500./1200.-900./800. a. e.Kr.)
hilisem vedade ajastu (u. 900./800.-600./500. a. e.Kr.)
kümne kuninga sõda (u. 1200.-1000. a. e.Kr.)
"Mahabharata" sõda" (u. 900.-800. a. e.Kr.)
"Rāmāyana" sündmused (u. 800. a. e.Kr.)
u. 1000.-800. a. e.Kr. rauaaja algus Indias

Siddhārtha Gautama Buddha
(u. 624./623.-544./543. või 568./563.-488./483. a. e.Kr.)
u. 539./534. a. e.Kr. Siddhārtha hakkab askeediks
u. 533./528. a. e.Kr. Siddhārtha kirgastub ja alustab jutlustamist
u. 533./528. a. e.Kr. mungakoguduse rajamine
u. 528./523. a. e.Kr. nunnakoguduse rajamine

Haranyaka dünastia Magadhas (6.-5. sajand e.Kr.)
Bimbisāra (võimul u. 543./540.–491./490. a. e.Kr.)
AjātaÅ›atru (võimul u. 491.-461./459. a. e.Kr.)
u. 488./483. a. e.Kr. I budistlik kogu

ÅšaiÅ›unāga dünastia Magadhas (5.-4. sajand e.Kr.)
ÅšiÅ›unāga (võimul u. 413.–397./396. a. e.Kr.)
Kālāśoka (võimul u. 396.–364./362. a. e.Kr.)
u. 388./383. a. e.Kr. II budistlik kogu

Nanda dünastia Põhja-Indias (4. sajand e.Kr.)
Mahāpadma Nanda (võimul u. 362.-322. a. e.Kr.)
327.-325. a. e.Kr. Aleksander Suure tung Induse äärde

Maurya dünastia (4.–2. sajand e.Kr.)
Candragupta Maurya (võimul u. 320.-299. a. e.Kr.)
Bindusāra (võimul u. 299.-269. a. e.Kr.)
AÅ›oka (võimul u. 269.–230. a. e.Kr.)
u. 252./248. a. e.Kr. III budistlik kogu

Åšunga dünastia (2.-1. sajand e.Kr.)
Pusyamitra (võimul u. 185.–149. a. e.Kr.)
2. sajand e.Kr. kreeklaste sissetung Indiasse

Sātavāhana dünastia (3. sajand e.Kr.–3. sajand p.Kr.)
1.–2. sajand p.Kr. sküütide sissetung Indiasse 

kuÅ›aanide impeerium (1.–3. sajand)
Kadphises I (võimul 1. sajandil)
Kadphises II (võimul 1.-2. sajandil)
Kaniska I (võimul 2.-3. sajandil)
u. 100. a. IV budistlik kogu

Gupta dünastia (4.-6. sajand)
Candragupta I (võimul u. 320.–350. a.)
Samudragupta (võimul u. 350.-370./380. a.)
Candragupta II Vikramāditya (võimul u. 370./380.–415. a.)
5.-6. sajand hunnide sissetung Indiasse

Harsavardhana (võimul 606.–647. a.)

Pratihāra dünastia Lääne-Indias (8.–11. sajand)
Bhoja I (võimul 836.-885. a.)

Pāla dünastia Ida-Indias (8.-12. sajand)
Gopāla (võimul 750.-770. a.)
Dharmapāla (võimul 770.-810. a.)
Devapāla (võimul 810.-850./860. a.)

Pallava dünastia Lõuna-Indias (3.–9. sajand)
Simhavisnu (võimul 560.-590. a.)
Narasimhavarman I (võimul 630.-670. a.)

Varane Lääne-Cālukya dünastia Kesk-Indias (6.–8. sajand)
PulakeÅ›in I (võimul 544.-566. a.)
PulakeÅ›in II (võimul 610.-640. a.)

Pāndya dünastia Lõuna-Indias (6.–10. sajand)

RāstrakÅ«ta dünastia Kesk-Indias (8.–10. sajand)

Hiline Lääne-Cālukya dünastia Kesk-Indias (10.–12. sajand)
SomeÅ›vara I (võimul 1042.-1068. a.)
Vikramāditya VI (võimul 1076.-1126. a.)

Cola dünastia Lõuna-Indias (9.–13. sajand)
Rājarāja I (võimul 985.-1015. a.)

Ghaznaviidide riik (10.-12. sajand)
Subuktegin (võimul 976./977.-997. a.)
Mahmud Ghazni (võimul 997./998.-1030. a.)
1000.-1026. a. Mahmud Ghazni röövretked Indiasse

Ghuriidide riik (12.-13. sajand)
Ghiyas-ud-din Ghuri (võimul 1163.-1203. a.)
1175.-1206. a. Muhammad Ghuri sõjaretked Indiasse
1191. a. Taraini I lahing
1192. a. Taraini II lahing
1202. a. Nālandā kloostri hävitamine

Delhi sultanaat (13.–16. sajand)
ori-sultanid (1206.-1290. a.)
Qutb-ud-din Aibek (võimul 1206.-1210. a.)
Shams-ud-din Iltutmish (võimul 1211.-1236. a.)
Gyas-ud-din Balban (võimul 1266.-1286./1287. a.)
Khilji klann (1290.-1320. a.)
Jalal-ud-din Feroz Khilji (võimul 1290.-1296. a.)
Ala-ud-din Khilji (võimul 1296.-1315./1316. a.)
Tughlaqi dünastia (1320.-1414. a.)
Ghiyas-ud-din Tughlaq (võimul 1320.-1324./1325. a.)
Muhammad-bin-Tughlaq (võimul 1324./1325.-1351. a.)
Feroz Shah Tughlaq (võimul 1351.-1388. a.)
1397.-1399. a. Timur Lengi sõjaretk Indiasse
Sayyiidide dünastia (1414.–1451. a.)
1414. a. Khizr khaan Sayyid vallutab Delhi
Lodi dünastia (1451.-1526. a.)
Bahlol Lodi (võimul 1451.–1489. a.)
Sikandar Shah Lodi (võimul 1489.–1517. a.)
Ibrahim Lodi (võimul 1517.–1526. a.)

Bāhmaniidide sultanaat Kesk-Indias (14.–16. sajand)
Ala-ud-din I Bāhman Shah (võimul 1347.-1358. a.)
Muhammad I Bāhman Shah (võimul 1358.-1377. a.)
Muhammad III Lashkari Bāhman Shah (võimul 1463.-1482. a.)

Vijayanagara impeerium Lõuna-Indias (14.–17. sajand)
Bukka I (võimul 1344.-1377. a.)
Harihāra II (võimul 1377.-1404. a.)
Devarāya II (võimul 1422.-1446. a.)
Krsnadevarāya (võimul 1509.-1529. a.)
Rāmarāya (võimul 1542.-1565. a.)

Suurmogulite impeerium (16.–19. sajand)
1519.-1526. a. Baburi sissetungid Indiasse
1526. a. Panipati I lahing
padišahh Babur (võimul 1526-1530. a.)
padišahh Humayun (võimul 1530.-1540. a.)
Sher Shah Sur (võimul 1540.-1545. a.)
padišahh Humayun (võimul 1555.-1556. a.)
padišahh Akbar Suur (võimul 1556.-1605. a.)
1556. a. Panipati II lahing
padišahh Jahangir (võimul 1605.-1627. a.)
padišahh Shah Jahan (võimul 1628.-1658. a.)
padišahh Aurangzeb Alamgir (võimul 1658.-1707. a.)
1664.-1680. a. marathide mäss Kesk- ja Lõuna-Indias
1738.-1739. a. Pärsia Shah Nadiri sissetung Indiasse
1747.-1767. a. afgaani valitseja Ahmed Shah Durrani retked Indiasse
1761. a. III Panipati lahing, afgaanid purustavad marathid
1764. a. sikhide riigi loomine Panjabis

Briti koloniaalimpeerium Indias (18.-20. sajand)
Carnatic’i sõjad (1742.-1748. a. I, 1750.-1754. a. II)
Bengaalia kindral-kuberner Warren Hastings (ametis 1774.-1785. a.)
Bengaalia kindral-kuberner Lord Cornwallis (ametis 1786.-1793. a.)
India kindral-kuberner Lord Dalhousie (ametis 1848.-1856. a.)
Briti-marathi sõjad (1775.-1782. a. I, 1803.-1805. a. II, 1817.-1818. a. III)
Briti-sikhi sõjad (1845.-1846. a. I, 1848.-1849. a. II)
Briti-Birma sõjad (1824.-1826. a. I, 1852. a. II, 1885.-1886. a. III)
Briti-Afghanistani sõjad (1839.-1843. a. I, 1878.-1881. a. II)
1857.-1858. a. India Suur Mäss
1858. a. Suurmogulite impeeriumi lõpp
1885. a. India Rahvuskongressi I kongress
1947. a. India ja Pakistani tekkimine
 
Religioon Indias
India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus. Praeguseks on Indias 80% hindusid, mida peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas. Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus. 
Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest. Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Šivat ja Višnut. Šiva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Višnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krišnat ja Ramat.
Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul. Õpetlaste hulgas on vastuolu – kas lugeda budismi religiooniks või mitte. Tänapäeval on budism Indiast pea aegu et kadunud. 
Jainism on üks suurest neljas Dharma religioonist, mis pärineb Indiast. Hiljem tekkisid kaks uut usuvoolu: 
1. svetćmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa) 
2. digambara (taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta)
Jainistid on ranged taimetoitlased, igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu. Samas budismis on nii, et kui munk pole looma ise tapnud, või kui seda pole tapetud spetsiaalselt tema ajaoks, siis võib ta liha süüa. Jainistid jagasid maailma elavateks ja elututeks asjadeks. Valgus ja vari on ka mateeria. Maailm on täis elusid (inmesed, loomad, põrguolendid jne. ), kelle eesmärgiks on saada puhtaks. Tunnistavad ka karma seadust.
Kristlus jõudis Indiasse traditsiooni järgi 1saj apostel Toomase kaudu. Püha Toomas pööras usku palju lõuna-indialasi. 
Islam jõudis Indiasse 8. sajandil. Järgnevatel aegadel andis ta palju juurde niigi rikkale India kultuurile, suurte monumentide hulgas on näiteks Taj Mahal. 
Ayyavazhi on religioon, mis tekkis Lõuna Indias 19. sajandil. Ametlikult peetakse teda hinduismi sektiks ja kuigi ta ei ole saavutanud ametlikku tunnustust, on ta filosoofia ja religioossete praktikate poolest erinev ta hinduismist. Lõuna Indias on umbes 7000 usukeskust. 
Zoroastrism on muistne pärsia religioon, mida tänapäevani Indias praktiseeritakse. 
Sikkhism tekkis Loode-Indias, Punjabis, u 400a tagasi. Sikhid järgivad 10 sikhi guru õpetust, mis on kirja pandud nende pühas raamatus Guru Granth Sahib. Seda raamtut loetakse nenede üheteistkümnendaks ja viimaseks guruks. Sikhism sarnaneb bhakti liikumise (hinduism) ja sufismiga (islam). 
Judaism kauba kontaktid Vahemereäärsete piirkondade ja India läänerannikul asuvate asunduste vahel viisid väikse juudi kogukonna tekkimiseni Indias nii vara kui esimesel aastatuhandel e.m.a.
 
Natukene elust Indias
Praeguseks on India juba maailma suurim demokraatlik riik, võttes enda alla omaette poolsaare. See on iidne kultuur ja maailma üks vanemaid tsivilisatsioone. Maa suudab vaevu oma praegust elanikkonda ära toita, kuid selle looduslik ilu massiivsest Himaalajast põhjas mõnede maailma vapustavamate troopiliste randadeni lõunas on hingemattev. Maastik ja kliima vahelduvad jahedatest ja kuivadest mäestikest lämmatavrõhuva niiskuse ja kuumuseni, liiva ja tolmuni. Ilm on sama varieeruv ning igaaastased mussoonid toovad regulaarselt kaasa üleujutusi ja põudasid, määrates tuhandeid aastaid kestnud põllumajandusliku tegevuse ja tempo. 

Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
21. sajandil esimese kümnendi lõpuks peaks India rahvaarv ületama Hiina oma. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. 
 
Hea teada
Pühakodade ja templite külastamisel tuleb enne sisenemist jalanõud jalast võtta. Templitesse ei tohiks kaasa võtta nahkesemeid. Mošeede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades).
 
Hinnad Indias
Hinnataseme poolest on India odav maa. Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, ja ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhitoiduainete ostmisel enamasti selle alla ei käi). Pudel vett (1,5 l ) maksab tänavalt ostes 12 ruupiat, 0,5 l Coca-Cola 20 ruupiat, õlu (675ml) 70-200 ruupiat (sõltuvalt kohast), keskmine lõuna 60-100 ruupiat. India ruupia eesti kroonidesse arvestamiseks võib ruupia jagada kolmega, rahakurss muutub tihti.
 
India kohta soovitavat kirjandust:
J. Puhvel "Võrdlev mütoloogia" 1996 - India osad
L. Mäll "Nulli ja lõpmatuse kohal" 1998
J. Nehru "India avastamine" "Loomingu" Raamatukogu 24-26, 1978
O. Klaassen "Aasia ja Aafrika 16.-19. sajandil" 1994
(samalt mehelt on ka 20. sajandi alguse 1900-1945 kohta vihikuid Tartu Ülikooli 
toimetiste seas)
U. Masing "Budismist" 1995
E. Conze "Buddhismi lühike ajalugu"
J. Parnov “Pronksnaeratus”, Tallinn, “Valgus”, 1975
R. K. Narayan. “Jumalad, deemonid ja teised” Tallinn, “Eesti Raamat”, 1990

Germalo Reiside Argentina-Brasiilia reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast: Eksootikareisid
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee