Lõuna-Aafrika, vana

Lõuna-Aafrika Vabariigi Info

Pealinn: Lõuna-Aafrika täidesaatev pealinn on Pretoria ehk Tshwane (2,3 mln elanikku).
3,5 mln elanikuga Kaplinn on riigi seadusandlik pealinn ning Bloemfontein ehk Mangaung (0,37 mln) on kohtulik pealinn.
Elanike arvu poolest on riigi suuremad linnad: Johannesburg (3,9 mln), Kaplinn, Durban ehk eThekwini (3,5 mln), Germiston ehk Ekurhuleni (2,7 mln), Pretoria, Port Elizabeth ehk Nelson Mandela laht (1,05 mln).

Pindala: 1,219,090 ruutkilomeetrit
Naaberriikideks on Botswana (ühine riigipiir 1,840 km), Lesotho (ühine riigipiir 909 km), Mosambiik (ühine riigipiir 491 km), Namiibia (ühine riigipiir 967 km), Svaasimaa (ühine riigipiir 430 km), Zimbabwe (ühine riigipiir 225 km). Rannikuala pikkus on kokku 2,798 km.

Rahvaarv: 55 380 210 (2018, 26.maailmas)
Rahvastik jaguneb vanuseliselt:
  • 0-14a: 28,9%
  • 15-64a: 65,8%
  • 65a ja vanemad: 5,4%
Keel: Lõuna-Aafrika Vabariigis on käibel 11 ametlikku riigikeelt
Protsentuaalselt on riigikeelte kõnelemine jagunenud alljärgnevalt:
Inglise 8,2%, afrikaani 13,3%, pedi 9.4%, sotho 7.9%, tsvana 8.2%, suulu 23,8%, tsonga 4,4%, koosa (xhosa) 17,6% ja 7.2% kõnelevad ndebele, svaasi ja venda keelt

Etnilised grupid: 79% elanikkonnast on aafriklased ning valgeid on 9.6% elanikest. Lisaks esineb asiaate ning segaverelisi (vastavalt 2.5% ja 8,9% elanikest).

Religioon: kristlus on levinuim usund (u 75-80% elanikest). 1,5% elanikest on islamiusulised ning lisaks on levinud erinevad pärimususundid. Orienteeruvalt 15% elanikest ei ole määratlenud oma usulist kuuluvust.

Aeg: GMT +2 ehk Eesti ja Lõuna-Aafrika on samas ajavööndis
 
Lõuna-Aafrika geograafiline asend ja administratiivne jaotus
Lõuna-Aafrika jaotub üheksaks provintsiks: Free State, Gauteng, Ida-Kapimaa, KwaZulu-Natal, Limpopo, Loodeprovints, Lääne-Kapimaa, Mpumalanga, Põhja-Kapimaa.

Lõuna-Aafrika poliitika
Lõuna-Aafrika on presidentaalne vabariik. Alates 9. maist 2009a on riigi president on Jacob Zuma. Lõuna-Aafrika president on ühtlasi riigipea kui ka valitsusjuht. Riigikord on konstitutsiooniline demokraatia.
 
Vajalikud viisa ja reisidokumendid Lõuna-Aafrikasse
Ainuke kehtiv reisidokument on PASS! Euroopa Liidu kodanikud peavad Lõuna-Aafrikasse reisimisel vormistama viisa. Samuti on viisa vajalik Zimbabwesse reisimisel (Victoria Koskede külastusel). Passi kehtivus peab olema vähemalt 6 kuud pärast viisa kehtivuse lõppu.
Soovitav on teha oma reisidokumentidest (pass, viisa, lennukipiletid jms) koopiad ja hoida neid eraldi originaalidest.
 
Pagas
Lennukis ära antava pagasi maksimumkaal võib olla 20 kg inimese kohta. Käsipagasi maksimumkaal lennukis on 8 kg. Käsipagasisse ei ole lubatud pakkida terariistasid jms, samuti vedelikke suuremates pakendites kui 100 ml. Soovitame pakkida mõistlikult!
 
Deklareerimata on lubatud riiki sisse tuua:
1 liiter kanget alkoholi
2 liitrit veini
400 sigaretti
50 sigarit
50ml tualettvett
Kinke ja suveniire max väärtuses ZAR500
 
Elektristandardid Lõuna-Aafrikas
Vooluvõrgu pinge on 220/230V ja sagedus on 50Hz. Elektripistikud on kolmeharulised ümarate otsadega pistikud. Selleks, et vastavalt oma vajadusele telefoni, foto- või videoaparatuuri akusid laadida, soovitame võtta reisile kaasa isikliku adapteri. Adapterit on võimalik osta kas Oomi poes või lennujaamade Travel Shopis.
 
Side Lõuna-Aafrikas
Lõuna-Aafrika rahvusvaheline maakood on +27. Eesti mobiilioperaatoritel on Lõuna-Aafrikas olemas roaming partnerid. Nelja kohaliku mobiilsideoperaatori poolt pakutav teenus on Lõuna-Aafrikas üsna levinud ning levi tihedamini asustatud piirkondades hea. Kõne hind Lõuna-Aafrikast Eestisse maksab umbes 25 EEK /minut, vastuvõetav kõne umbes 30 EEK /minut ja sõnumi saatmine umbes 2 EEK /sõnum. Hinnad erinevad veidi olenevalt operaatorist, palun uurige lähemalt oma telefonioperaatori käest.
Suurem osa maapiirkonnas elavatest inimestest ei kasuta suhtlemiseks arvutit ega ole midagi kuulnud traadita internetiühendusest. Rahvusvahelistes hotellides on tihti olemas tasuline WIFI või fuajees arvuti interneti kasutamiseks. Samuti leidub linnades internetikohvikuid.
 
Lõuna-Aafrika kliima
November-detsember on tüüpilise suveaja algus. Soovitame kindlasti kaasa võtta tugeva päikesekreemi (SPF min 25-35) ja korralikud päikeseprillid. Samuti soovitame katta kuumema päikese eest pea.
Soovitame igaks juhuks kaasa võtta ka putukatõrjevahendi, esineda võib moskiitosid ehk sääski.
Kindlasti ei soovitata minna ujuma selleks mitte ettenähtud kohas, jälgima peab hoiatavaid silte, samuti tuleb arvestada ookeaniranna iseärasustega.
 
Soovitav riietus Lõuna-Aafrika reisil
Soovitame kaasa võtta suviselt mugavad riided ja jalanõud. Samuti võiks olla kaasas üks komplekt nö evening casual ehk õhtune viisakas riietus (NB! mitte pidulik ). Linnades ei ole soovitav käia päris rannariietes, siiski – väljas on soe ja õhku läbi laskev mugav riietus on parim valik.
Õhtustel ja öistel aegadel on temperatuur mõnevõrra madalam. Soovitame kaasa pakkida ka ühe soojema jaki või kampsuni, sest peale kuuma päeva võib ka kergelt jahedam ilm tunduda suisa külm. Kerge hoovihm ei ole ka suvel võimatu.
Safaridel on soovitav kanda mugavaid kinniseid jalanõusid. Siin on viibimine eelkõige looduses ning liikumine maastikul.
Soovitame kaasa võtta ka ujumisriided – kuigi reisiprogramm on üsna tihe, on reisi jooksul võimalik ka ookeanis supelda.
 
Mida kindlasti kaasa pakkida
  • Head ja mugavad jalanõud
  • Mugav õla- või seljakott päevastele väljasõitudele
  • Korralikud päikeseprillid ja laiema äärega peakate
  • Sääse- ja putukatõrjevahendid
  • Mugav, õhku läbi laskev hele riietus, mis ei tõmba päikest nii väga ligi. Safaridel ei ole soovitav kanda valget või erksavärvilist riietust. Sobilik on beež, pruun, khaki värvi rõivad. Soovitame kaasa võtta ka pikavarrukaga särgi/jaki safaridele. Pikavarrukaga riietus aitab kaitsta end ka päikese eest.
  • Päikesekreem min SPF 25-35
  • Eelkõige vajalikud retseptiravimid, aga ka muud elementaarsed ravimid, mida võib reisi jooksul vaja minna (aspiriin, ibuprofeen, plaastrid, elastikside, kõhurohud, põletikuvastane kreem, haavakreem, allergiarohud vms). Juhul kui kasutate kontaktläätsi, soovitame kaasa pakkida kaasa varuprillid, sest tolmused teed safaridel võivad ärritada silmi. Samuti on mugav kasutada niiskeid salvrätikuid käte puhastamiseks ja antiseptilist kätepuhastusvahendit.
  • Binokkel 
  • Tolmu- ja veekindlad kotid oma kaamerate ja muu tehnika kaitseks vajaduse korral
  • Isiklikud hügieenitarbed
  • Taskulamp
Hügieen ja reisimeditsiin Lõuna-Aafrika reisil
Lisainfo saamiseks soovitame pöörduda Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskusesse. Ametliku info kohaselt on soovitatav Krügeri rahvuspargi ja Victoria koskede külastajatele võtta malaariatablette.
Reisile soovitame kaasa võtta niiskeid antibakteriaalseid salvrätikuid päeva jooksul käte puhastamiseks. Samuti soovitame regulaarselt seebiga käsi pesta.
 
Liiklus Lõuna-Aafrikas
Liiklus on vasakpoolne. Teed ületades on harjumuspäratult vaja vaadata kõigepealt paremale ja siis vasakule . Juhul kui satute kasutama ühistransporti, on mõistlik veenduda, kas ootate õige pool teed. Sõitudeks kasutame mugavat reisibussi. Bussis on konditsioneer, Wc, võimalus osta vett.
 
Hea teada:
Riiklik kiirabi telefon 10177 (tavaliinilt helistades) ja 112 mobiililt
Erakiirabi Netcare 082 911
Politsei telefonid 10111 ja 112 mobiililt
Erakiirabi AA Emergency - 0800 01 0101
Erakiirabi ER 24 - 084 911
Crime line 32211
Riiklik turismiinfokeskus 083 123 2345
 
Valuuta Lõuna-Aafrikas
Lõuna-Aafrikas kehtiv rahaühik on rand. Üks rand jaguneb sajaks sendiks.
Kurss Lõuna-Aafrika randi suhtes 10.05.2011 seisuga on: 1 EUR on 9,85 ZAR.
Müntidena on käibel 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 rand, 2 randi ja 5 randi. Paberrahad on väärtuses 10 randi, 20 randi, 50 randi, 100 randi ja 200 randi. Lõuna-Aafrikas on neli suuremat panka: Absa Bank, First National Bank, Nedbank and Standard Bank. Sularaha on võimalik välja võtta pangaautomaatidest välja võtta linnades ja ranniku tihedalt asustatud piirkondades. Kaardiga on võimalik maksta suuremates poodides. Suurematest linnadest väljaspool soovitame arvestada sularahaga.
Reisile soovitame kaasa vahetada juba Eestis Lõuna-Aafrika randid. Eurodele ja USA dollaritele pole mõtet arveldamise mõttes lootma jääda, küll aga loomulikult vahetatakse neid ka kohapeal pankades.
Pangad on avatud tööpäeviti 08:30/09:00 kuni 15:30 ning laupäeviti 08:00/08:30 kuni 11:00.
Poed on enamasti avatud tööpäeviti 08:00/08:30-17:00/18:00 ja laupäeviti 08:00-13:00.
Lõuna-Aafrikas kehtib 14-protsendiline käibemaksumäär. Juhul kui ostu väärtus ületab 250 randi, on võimalik piiril taotleda käibemaksutagastust.
 
Jootraha Lõuna-Aafrika reisil
Jootraha ei ole Lõuna-Aafrikas just kohustuslik, aga oodatud ja hinnatud. Jootraha makstakse enamasti u 10% restoranides, taksojuhtidele jne. Aga seda tehakse siis, kui ollakse rahul teenindusega ning seda ei kirjutata kunagi arvele automaatselt lisaks. Kohalike giidide ja bussijuhtide jootrahaks kokku võiks arvestada orienteeruvalt 15 ZAR päev/inimese kohta. Aga olgu siinkohal öeldud, et jootraha ei ole kohustuslik, vaid soovituslik ning seda makstakse hea teeninduse eest.

Lõuna-Aafrika rahvusköök
Osaliselt sisalduvad lõuna- ja õhtusöögid reisi hinnas, lisaks on võimalik reisipäevade jooksul muul juhul ühiselt lõunatamas ja õhtustamas käia. Lõuna- ja õhtusöögi hinnad sõltuvad loomulikult valitud restoranist, ent on sarnased Euroopa hindadele. Lõuna- ja õhtusöögi orienteeruvad hinnad restoranis on toodud allpool. Üldine hinnatase on Eestile sarnane.
Linnades vastab üldine hügieeni- ja sanitaarnivoo, samuti vee puhtus, Euroopa standarditele. Linnades on kraanivesi on joodav, maapiirkondades soovitame siiski tarbida laialt levinud pudelivett.
Mõned hinnanäited:
  • Tass kohvi ZAR 16,00 (tavaline filtrikohvi), cafè latte ZAR 22,00
  • Klaas veini ZAR 30,00 – ZAR 65,00 (valge vein enamasti soodsam)
  • Õlu ZAR 22,00
Lõunasöök:
  • Eelroad: vahemikus ZAR 30,00 – ZAR 50,00
  • Pearoad: vahemikus ZAR 85,00 – ZAR 145,00 (kala on enamasti kallim kui liha)
  • Dessert: vahemikus ZAR 50,00 – ZAR 80,00
Õhtusöök:
  • Eelroad: vahemikus ZAR 55,00 – ZAR 120,00
  • Pearoad: vahemikus ZAR 110,00 – ZAR 220,00
  • Dessert: vahemikus ZAR 50,00 – ZAR 100,00 
Majutus
Reisi jooksul on majutus korralikes ***-**** hotellides koos hommikusöögiga. Hotellide aadressid ja telefoni numbrid on igaks juhuks ära toodud ka allpool. Hommikusööki pakutakse enamasti buffet-lauas.
 
Huvitavaid linke Lõuna-Aafrikast
Eesti-Koosa (xhosa) keele minisõnastik - http://kadri10.pri.ee/africa/files/dictionary.html
Lõuna-Aafrika ametlik turismiveeb – www.southafrica.net

Mida osta Lõuna-Aafrikast suveniiriks?
Võimalusi on palju ja põnevaid. Siinkohal mõned lihtsad näited:
  • Aafrikale omased puunikerdused (kausid, vaasid, maskid) ja loomade kujud
  • Juveelid (kuld ja teemandid)
  • Maalitud jaanalinnumunad
  • Keraamika – taldrikud, kausid, vaasid
  • Erinevad punutised
  • Põnevad Aafrika mustriga kangad
Jne. Jne.
 
Mõnusat lugemist reisile kaasa või enne reisi sirvimiseks

David Livingstone
Reisid Lõuna-Aafrikas
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961

J.M. Goetzee
Aeglane mees
Tallinn : Eesti Raamat, 2007

J.M. Goetzee
Barbarite ootel
Tallinn : Perioodika, 1989

Johann - Mark Elsing
Loomaparadiis Aafrikas: retki Krügeri rahvuspargis
Tallinn : Eesti Raamat, 1980

Kobie Krüger
Pere keset loodust: kõnnumaa võlu ja ilu
Varrak, 2002

Bookey Peek
Kogu kodutee: lugusid ühelt Aafrika looduskaitsealalt
Tallinn : Varrak, 2007

Karin Hiiemaa
Aafrika imago eestikeelses trükisõnas
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009

Andrew C. Ross
David Livingstone
Missioon ja impeerium
Kunst, 2006

James Bainbridge jt
South Africa, Lesotho & Swaziland
Lonely Planet Publications Pty Ltd 2009
 
Konsulaarabi Lõuna-Aafrikas
Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame kindlasti võtta ühendust Eesti aukonsuliga Lõuna-Aafrika Vabariigis:
Hr. WERNER HÄMMIG
Konsulaarpiirkond: Lõuna-Aafrika Vabariik
56, Toon van der Heever Street, Randhart
Alberton 1457
South-Africa
Postiaadress: P.O. Box 154 Paarl 7622, South Africa
Tel. (+27) 82 550 63 63
Faks: (+27) 21 863 21 90 
E-post: estonia@mweb.co.za
Väljaspool tööaega saab konsulaarabi küsimustes konsulteerida välisministeeriumi valvekonsuliga tel +372 53 01 9999 või valvesekretäriga +372 6 377 000 (24h).

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee