Türgi, vana

Türgi riigi üldinfo
Pealinn: Ankara
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Raha: Türgi liir (TRY)
Pindala: 783 562 km2
Rahvastik: 81 257 239  (2018) 
Keel: Türgi (ametlik)
Aeg: Eestiga sama

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.
Asukoha tõttu Euroopa ja Aasia ristteel on Türgi kultuur ja rahvastik väga mitmekesine. Türgi ajalugu hõlmab hetiitide muistset tsivilisatsiooni, Kreeka ja Rooma ajastut (kui apostel Paulus viis sinna ristiusu) ning Bütsantsi ja Otomani impeeriumi. Kaasaegne Türgi Vabariik kui läänelik ilmalik riik on asutatud 1923. aastal. Peaaegu 99 % elanikest on moslemid. Riigi kaguosas elab arvestatav hulk kurde.
300. aastal sai Musta merd ja Vahemerd eraldava Bosporuse väina ääres asuvast Konstantinoopolist (tänane Istanbul) Bütsantsi impeeriumi (Ida-Rooma riigi) keskus.
Türgi arhitektuuri pärlid on Selimi ja Suleimani mošeed ning maailmakuulus Püha Sofia kirik, mis teenis Otomani ajal mošeena ning on praegu muuseum. Oma hiilgeajal oli Otomani impeerium peamiseks jõuks Vahemere ida- ja lõunakaldal ning Lähis-Idas.
Kliima Türgi asub lähistroopikas, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul.
 
Keel Türgis
Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt.
Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid ja aleviidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. 1924 a. lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.
 
Türgi valuuta
Türgi raha on Türgi liir. 1 EUR – umbes 2.2 TLY. Türgi liiri on oma kursilt väga kõikuv raha. Paljud restoranid ja poed võtavad vastu ka USA dollarit ja eurosid.
 
Türgi rahvusköök
Söök Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas.
Söögi tegemise traditsioonid ulatuvad Osmani impeeriumini, kus õukonna kokad mõtlesid sultanile igal päeval välja uue roa. Tänu sellele on türgi köök mitmekesine ja fantaasiarikas. Türklased valmistavad toitu entusiasmi, tunde ja pühendumisega. Toiduvalmistamiseks kasutatakse rohkesti aega, alati värskeid toiduaineid, maitsetaimi ja vürtse. Leiba peetakse peaaegu pühaks ja põrandale kukkunud leivatükikesele antakse suud ja sellega puudutatakse kergelt oma laupa, et paluda Allahilt andestust. 
Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga. Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud.
Ekmek- tavaline leib Pide- õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa.
Simit- seesamiseemnetega rõngassai, mida müüakse palju tänaval.
Börek- juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi.
Suppe söövad türklased tihti ka hommikusöögiks. Proovida tasub kindlasti imemaitsvat tomati- või läätsesuppi. Hinnad umbes 3-8 liirini. Salateid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili. Rahvasuu räägib, et neiu, kes ei oska baklažaanist valmistada vähemalt 100 erinevat rooga jääb kindlasti vanatüdrukuks. Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada jogurti sünnimaaks ning seda osatakse siin imehästi valmistada.
Liha valmistatakse sajal erineval viisil: grillitult, küpsetatult, keedetult, hautatult ja praetult. "Rahvuslihaks" peetakse lammast - see maitsebki siin paremini kui kusagil mujal. Põhjuseks erilised ja väga mitmekesised hõrgud taimed, mida siinsed lambad söövad. Palju pakutakse ka kana- ja loomaliha. Sealiha on võimalik leida, aga siiski on see türgi köögis pigem haruldus
Tõeliseks rahvusroaks on kebab, mille valmistamiseks kasutatakse reeglina veiseliha, mõnedes regioonides ka lambaliha. Sis-kebab on vardas grillitud lihakuubikud.
Döner-kebab on suur lihatükk, mida grillitakse pöörlevas vardas ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viile.
Reeglina on türgi magustoidud meie maitsele liiga magusad. Tüüpiline maiuspala on halvaa, kuid kõige sagedamini süüakse magustoiduks värskeid puuvilju. Kevadel valmivad maasikad, millele järgnevad kirsid ja aprikoosid. Suvel valmivad virsikud, arbuusid ja melonid, hilissuvel mitut sorti viinamarjad, viigimarjad, ploomid, õunad ja pirnid. Talvepuuviljad on apelsinid, mandariinid ja banaanid.
Magustoitudest armastatakse ka erinevaid pudinguid ja piimadesserte ning palju erinevaid magusaid küpsetisi. Eriti armastatud on baklavad ehk imeõhukesest taignast valmistatud küpsetised, mis võivad olla pähklitäidisega või kreemiga ning mis peale küpsetamist veel siirupiga üle valatakse. Vastavalt täidisele, kujule jms on baklava sortidel erinevad nimed nagu sultan või ööbiku pesa vms.
Tuntud maiustus on lukum, mida Kreekas tuntakse loukumi nime all. Need maiustused on valmistatud pehmetest pärmitükkidest õlis ning kastetud omakorda siirupisse.
Kohalike hommikusöögiks on tavaliselt praetud muna, juust, nii mustad kui valged oliivid, jogurt, mesi ja loomulikult sai.
Väga palju on kiirtoidu kette, nagu Mcdonalds, Pizzs Hut ja Burger King. Samuti on palju muid rahvusvahelisi restorane. 
Järjest rohkem kohvikuid pakuvad ka süüa. Rohkelt on läänelikke kohvikuid, mis pakuvad ka lääne kohvijooke.
Maksmisel tasub jootraha jätmisel vaadata arvelt, tihti arvestatakse jootraha juba Teie arve sisse.
 
Türgi rahvusjook
Armastatud joogiks on tee. Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv). Juuakse ka lahustuvat kohvi, seega tasub kohvi tellimisega ettevaatlik olla. Samuti armastatakse juua kuuma magusjooki nimega Salep, piimjas karamelline jook, mida serveeritakse kaneeli ja pähklitega, asendamatu abimees jahedatel õhtutel. Toidu kõrvale soovitame juua Ayranit, mis on meie mõistes jogurtit meenutav piimajook. Alkohoolsetest jookidest tasub hinna poolest eelistada kohalikke jooke, kuna aktsiisi tõttu on kogu välismainetoodang suure juurdehindlusega. Tuntumaid alkohoolseid jooke on raki, mida serveeritakse veega, mis muudab raki piimjaks kokteiliks. Tasub kindlasti proovida. 
 
Toitude ja jookide hinnad Türgis

• Supp – 3-8 TLY
• Pearoad – 15-30 TLY
• Magustoidud - 5-15 TLY
• Tee – 1-4 TLY
• Ayran – 1-4 TLY

 
Türklased
Türklased on inimestena maailma külalislahkemad ja sõbralikumad. Soovitav on siiski suhtuda viisakalt nende religiooni ja vältida jututeemana kurdide probleemi. Äärmiselt austavalt tuleb suhtuda vabariigi loojasse Kemal Atatürki. Kui neid kolme fakte silmas pidada, leiate türklaste näol tõeliselt elurõõmsad ja väga lahked võõrustajad oma kodumaal.

Mida Türgist kaasa tuua
Tuntumad Türgi müügiartiklid on õunatee, türgi kohvi, erinevad vürtsid, ehted, nahktooteid, Anatooliale iseloomulik keraamika, ehted – nii hõbedast kui kullast. Üks populaarsemaid suveniire on Türgile iseloomulik ohutise märk. 
 
Kasulikud väljendid kasutamiseks Türgis

• Jah - Evet
• Ei – Hayir
• Palun - Lütfen
• Tänan – TeÅŸekkür ederim
• Tervitus - Marhaba
• Nägemiseni – Güle-Güle
• Vabandust - Pardon
• Kui palju? – Ne kadar?
• Kus on wc – Tuvalet nerede?

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee