Antigua ja Barbuda

Pealinn: Saint John’s
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia, Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriik
Raha: Ida-Kariibi dollar (XCD); laialdaselt aktsepteeritakse ka USA dollareid
Pindala: 442 ruutkilomeetrit (Antigua 280 km², Barbuda 161 km², Redonda 1 km²)
Rahvaarv: ~94 000 elanikku (2023)
Keel: Ametlik keel on inglise keel
Religioon: Peamiselt kristlus – anglikaanid, metodistid, adventistid
Elekter: 230 V/60Hz; pistikutüübid A ja B (nagu USA)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt (ei rakendata suveaega), Eesti ajast -7h

Antigua ja Barbuda – Kariibi mere saartepaar kristallselge vee ja 365 rannaga

Antigua ja Barbuda on kaksikriik Kariibi mere kirdeosas, tuntud eelkõige valgete liivarandade, türkiissiniste laguunide ja meresõidukultuuri poolest. Antigua on elavama elutempoga ja arenenuma infrastruktuuriga, samas kui Barbuda on rahulik ja looduslähedane, sobides neile, kes otsivad privaatsust ja looduse rüppe kaduvaid hetki. Riiki kutsutakse sageli „365 ranna maaks“ – igaks aastapäevaks üks rand!

Ajalugu

Esimesed elanikud olid süürlased ja karibid. Kolumbus märkas saari 1493. aastal ja nimetas Antigua Sevillast pärit Santa Maria de la Antigua järgi. Pärast mitmeid ebaõnnestunud asustamisüritusi suutsid inglased 1632. aastal siia püsivalt asuda. Koloniaalajal oli tähtis suhkruroo tootmine, mille tõttu toodi palju Aafrika päritolu orje. Orjus kaotati 1834. aastal. Iseseisvaks sai riik 1. novembril 1981.

Geograafia

Antigua on vulkaanilise päritoluga ja suhteliselt tasane, kõrgeimaks punktiks on Boggy Peak (402 m). Rannikujoon on väga liigendatud – koosneb paljudest lahtedest, randadest ja korallrahudest. Barbuda on veelgi tasasem ja looduse poolest metsikum – seal asub Codrington Lagoon, mis on koduks suurimale fregatilindude kolooniale Lääne-Indias. Kolmas saar, Redonda, on asustamata.

Kliima

Kariibi merele tüüpiline troopiline kliima: aastaringselt soe (päeval 27–31 °C), jahe tuul muudab ilma meeldivaks. Sademed on mõõdukad, vihmaperiood kestab juulist oktoobrini, samuti on see orkaanihooaeg. Parim aeg reisimiseks: detsembrist aprillini.

Rahvastik

Enamik elanikkonnast (üle 85%) on Aafrika päritolu. Saartel elab ka väike osa eurooplasi, süürlasi, indiaanlasi ja teistest etnilistest gruppidest. Pealinn Saint John’s on elav sadamalinn, kus asub ka suurem osa riigi elanikkonnast.

Kombed ja inimesed

Antigualased on rõõmsameelsed, abivalmid ja väga uhked oma kultuuri ja ajaloo üle. Pühapäeviti on tähtis osa religioonil ja perekonnal. Tuntud on Antigua karneval – 10-päevane värvikas festival suvel, mis tähistab orjuse kaotamist. Saartel austatakse rahu, muusikat ja traditsioone.

Rahvusköök ja rahvusjook

Antigua köök on vürtsikas ja rikkalik: fungi ja pepperpot (maisijahuklimpide ja liha-köögiviljahautise kooslus) on rahvusroog. Populaarne on ka grillitud kala, kana, banaanitoidud ja kookospiimast valmistatud road. Rahvusjook on rum punch – kohalik rumm segatud troopiliste mahladega. Värsked puuviljamahlad (mango, guajaav, soursop) on samuti igapäevane osa menüüst.

Keel

Ametlik keel on inglise keel, mida räägitakse kõikjal. Samas kasutatakse igapäevases suhtluses sageli Antigua kreooli (Antiguan Creole English) – inglise keele ja Aafrika keelte segapõhine murre, millel on oma kõla ja väljendid.

Toredaid kohalikke väljendeid:

• Wha gwan? – Mis toimub?

• Me deh yah. – Ma olen siin / kõik hästi

• Mash up – rikutud või väga väsinud

• Likkle more – Näeme hiljem

• Yah mon! – Jah muidugi!

Germalo giidid soovitavad Antigua ja Barbuda mõistmiseks

Lugemissoovitus:

Jamaica Kincaid – A Small Place (antigualt pärit kirjaniku kriitiline pilk kodusaarele)

Dorbrene O'Marde – Send Out You Hand (rahvuslik identiteet ja poliitika)

Filmisoovitus:

“Island Queen” – dokumentaal Barbudast ja selle elanikest

“Antigua Carnival: Mas, Music and Memory” – kultuurifestivali lugu

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee

​