Aruba

Pealinn: Oranjestad
Riigikord: Kuningriigi territoorium (Hollandi Kuningriigi autonoomne piirkond)
Raha: Aruba floriin (AWG), aktsepteeritakse ka USA dollareid
Pindala: 180 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~107 000 elanikku (2023)
Keel: hollandi ja papiamento keel (laialdaselt räägitakse ka inglise ja hispaania keelt)
Religioon: Rooma katoliiklased ca 75%, teised kristlased, judaism, hinduism jt
Elekter: 127 V/60Hz, A- ja B-tüüpi pistikud (sama mis USA-s)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aeg on sama aasta läbi (ei ole suve- ega talveaega), Eesti ajast -7h

Aruba – kariibide särav pärl

Aruba asub Lõuna-Kariibi meres, Venezuela ranniku lähedal ning on osa Väikestest Antillidest. See päikeseline saar on tuntud oma valgete liivarandade, türkiissinise vee ja pidevalt puhuvate kirdepassaatide poolest. Pealinn Oranjestad on kompaktne ja värvikas sadamalinn, kus kohtuvad koloniaalarhitektuur ja moodne elustiil.

Aruba on ideaalne paik rannapuhkuseks, sukeldumiseks ja snorgeldamiseks. Populaarsemateks vaatamisväärsusteks on Arikoki rahvuspark, looduslikud kivisillad, aloe vera istandused ning kaljurannad nagu Dos Playa ja Andicuri.

Ajalugu

Esimesed elanikud olid arawaki indiaanlased. Hispaanlased saabusid saarele 1499. aastal, kuid 1636. aastal sai Aruba Hollandi kolooniaks. Erinevalt paljudest Kariibi saartest ei arendatud siin suhkrurooistandusi ega kasutatud orjatööd ulatuslikult – selle asemel kujunes Arubast tähtis kaubandus- ja mereväebaas. 20. sajandil oli Aruba majanduse keskmes naftatööstus, tänapäeval aga turism.

Geograafia

Aruba on lame ja kuiv saar, mille kõrgeim punkt on Jamanota mägi (188 m). Vihma sajab siin vähe, mis teeb saarest ühe kõige päikselisema sihtkoha terves Kariibis. Taimestik koosneb peamiselt kaktustest ja okaspõõsastest. Saare läänerannik on rahulik ja liivarikas, idaosa kivine ja tuuline.

Kliima

Arubal on aastaringne troopiline kliima. Temperatuur püsib pidevalt 28–32 °C vahel. Saart mõjutavad harva orkaanid tänu selle lõunapoolsele asukohale. Parim aeg külastuseks on detsembrist maini, kuid ilm on soodne kogu aasta vältel.

Rahvastik

Arubal elab üle saja rahvuse, mis peegeldab selle ajalugu kui rahvusvahelist sadamat. Papiamento keel on unikaalne kreoolkeel, milles on segu portugali, hispaania, hollandi ja inglise keelest.

Kombed ja inimesed

Arubalased on sõbralikud ja avatud suhtlejad. Kohalik kultuur on segu Euroopa, Aafrika ja Lõuna-Ameerika mõjudest. Tähistatakse karnevali, San Juan päeva ja mitmeid rahvuslikke pühasid. Külastajatelt oodatakse lugupidavat käitumist, ent üldiselt valitseb saarel vaba ja soe atmosfäär.

Rahvusköök ja jook

Aruba köögis peegelduvad Hollandi ja Kariibi mõjud. Tüüpilised road on näiteks keshi yena (täidetud juust), funchi (maisijahupuder), grillitud mereannid ning pastechi (täidetud pirukad). Populaarne jook on Balashi õlu, mida toodetakse kohapeal.

Keel

Papiamento on peamine suhtluskeel, mida räägitakse igapäevaselt. See on lihtne ja meloodiline ning tihti mõistetav ka hispaania või portugali keele oskajatele. Inglise ja hollandi keelt kasutatakse ametlikult ning turismis laialdaselt.

Toredaid väljendeid papiamento keeles:

• Bon bini! – Tere tulemast!

• Danki – Aitäh

• Con ta bai? – Kuidas läheb?

• Mi ta stima Aruba – Ma armastan Arubat

• Ayó! – Head aega!

Germalo giidid soovitavad Aruba paremaks mõistmiseks

Lugemissoovitus:

Cornelis Goslinga – „The Dutch in the Caribbean and on the Wild Coast 1580–1680“

Filmisoovitus:

„Abo So“ (Aruba armastuslugu, papiamento keeles, 2013)

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee