Barbados

Pealinn: Bridgetown
Riigikord: Parlamentaarne vabariik (varem Briti Rahvaste Ühenduse monarhia; vabariik alates 2021)
Raha: Barbadose dollar (BBD); laialdaselt aktsepteeritakse ka USA dollareid (1 USD ≈ 2 BBD)
Pindala: 430 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~280 000 elanikku (2023)
Keel: Inglise keel (ametlik); kohalik kõnekeel on bajan (inglise kreool)
Religioon: Peamiselt kristlus – anglikaanid, metodistid, adventistid, katoliiklased
Elekter: 115 V/50Hz, A- ja B-tüüpi pistikud (sama mis USA-s)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt (ei rakendata suveaega), Eesti ajast -7h

Barbados – Atlandi pärl, kus liiv on valge ja rütm on elustiil

Barbados on ainus idapoolne Kariibi saar, mis asub täielikult Atlandi ookeanis. See on saar, kus euroopalik korrapära kohtub kuuma Aafrika rütmiga – ning sellest sünnib üks Kariibi mere kõige elegantsemaid ja samas energilisemaid sihtkohti. Pealinn Bridgetown on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, kuid saare tõeline võlu peitub randades, rahvamuusikas, rummis ja inimeste soojas külalislahkuses.

Ajalugu

Barbados oli asustatud juba ammu enne eurooplasi arawaki ja karibi indiaanlaste poolt. 1627. aastal asutasid britid saarel esimese koloonia ning sellest sai tähtis suhkruroo ja orjatööjõu keskus. Orjus kaotati 1834. aastal ning järk-järgult kasvas saar oma identiteeti. Barbados saavutas iseseisvuse 1966. aastal ning 2021. aastal sai temast ametlikult vabariik – presidendiga riigipeana, lõpetades Briti kuningavõimu rolli.

Geograafia

Barbados on madal, korallilisel platool asuv saar. Saar erineb teistest Kariibi saartest, kuna see ei ole vulkaaniline. Loodus on tasane ja viljakas – kuigi kõrgeim punkt, Mount Hillaby, ulatub vaid 340 meetrini, leidub saarel rohkelt koopaid (nt Harrison’s Cave), botaanikaalasid ja troopilist rannikumaastikku.

Kliima

Barbadose kliima on troopiline, kuid meretuul teeb selle väga meeldivaks. Aastaringselt on temperatuur 26–30 °C. Parim aeg külastuseks on detsembrist maini. Juunist novembrini on orkaanihooaeg, kuigi Barbados satub harva tugeva tormi teele.

Rahvastik

Barbadose elanikud on valdavalt Aafrika päritolu (üle 90%), kuid saarel elab ka valgeid, segaverelisi ja väike hulk teisi rahvusgruppe. Barbadoslased on uhked oma saare, kultuuri ja ajaloo üle. Haridustase on kõrge ja kirjaoskuse tase üks Kariibi kõrgeimaid.

Kombed ja inimesed

Barbadose inimesed, keda kutsutakse Bajaniteks, on tuntud oma viisakuse, külalislahkuse ja elurõõmu poolest. Kohalik kultuur väljendub tugevalt muusikas, eriti calypso, soca ja reggae’s. Suurim pidu on Crop Over Festival, mille juured ulatuvad suhkruroo saagikoristusaega ning mille käigus toimub värvikas paraad, muusikakontserdid ja tants.

Rahvusköök ja rahvusjook

Barbadose rahvustoit on flying fish and cou-cou – maisijahust ja okrast valmistatud puder koos praetud lendkalaga. Samuti on populaarsed roti’d, kala-kaussideks valmistatud maitseka supiga road, ja kookospirukad. Barbados on rummisaartest ehk kuulsaim – siin asub maailmakuulus Mount Gay Rum Distillery, maailma vanim rummitootja (alates 1703).

Keel

Inglise keel on ametlik keel, kuid igapäevaelus kuuleb palju bajan inglise keelt, mis on omamoodi kõlav kreool murre – suupärane ja täis rütmi.

Toredaid väljendeid bajani keeles:

• Wuh gwan? – Mis toimub?

• Evahthing criss! – Kõik on korras

• Lime – mõnusalt aega veetma (nt “Let’s go lime by the beach”)

• Tek it easy – Võta rahulikult

• Don’ fret yuhself – Ära muretse

Germalo giidid soovitavad Barbadose mõistmiseks

Lugemissoovitus:

Kamau Brathwaite – Barbadose poeet ja kultuuriuurija

“Pride and Protest: The Independence of Barbados” – ajalooline ülevaade saare teekonnast vabariigiks

Filmisoovitus:

„Barbados: Island in the Sun“ – reisidokumentaal
​„Bajan Blue“ – lühifilm saare elust ja kommetest

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee