Bonaire

Pealinn: Kralendijk
Riigikord: Hollandi eristaatuses vald (osa Hollandi Kuningriigist, mitte autonoomne)
Raha: USA dollar (USD)
Pindala: 294 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~22 500 elanikku (2023)
Keel: papiamento ja hollandi keel (ametlikud), laialt räägitakse ka inglise ja hispaania keelt
Religioon: Rooma katoliiklased ca 75%, protestandid, teised kristlikud usulahud
Elekter: 127 V/50Hz, A- ja B-tüüpi pistikud (sama mis USA-s)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt, Eesti ajast -7h

Bonaire – sukeldumise ja rahu saar

Bonaire on Kariibi mere üks paremini hoitud saladusi – vaikne ja loodusesõbralik saar, mis on tuntud maailma parimate sukeldumisvõimaluste poolest. Saar kuulub ABC-saartesse koos Aruba ja Curaçaoga ning on tuntud oma hästi säilinud korallriffide ja rahuliku atmosfääri poolest.

Pealinn Kralendijk on väike, värviline ja rahulik sadamalinn, kust leiab nii kohalikku käsitööd, mõnusaid kohvikuid kui ka vaikseid jalutustänavaid.

Ajalugu

Bonaire avastati eurooplaste poolt 1499. aastal, kuid esimesed asukad olid arawaki indiaanlased. 1636. aastal vallutasid saare hollandlased, kes rajasid soolakaevandused ja toimetasid saarele orjatööjõudu. Tänapäeval meenutavad tolleaegseid raskusi näiteks orjahütid Pink Beachil. 2010. aastal sai Bonaire täieliku sideme Hollandiga kui eristaatuses vald, olles osa Madalmaade koosseisust, kuid mitte iseseisev.

Geograafia

Bonaire asub umbes 80 km Venezuela ranniku lähedal. Saar on kuiv ja tasane, sisemaal leidub kaktustevälju, rannikut kaunistavad roosad soolaväljad ja mangroovid. Lähedal asub ka väiksem saar Klein Bonaire, mis on populaarne snorgeldus- ja sukelduskoht.

Kõrgeim punkt on Brandaris (241 m), mis asub Washington Slagbaai rahvuspargis.

Kliima

Bonaire’l valitseb troopiline ja kuiv kliima. Temperatuur jääb aastaringselt 28–32 °C vahele. Saart mõjutavad harva orkaanid, ning kuiv hooaeg kestab jaanuarist septembrini. Meretuul hoiab ilma meeldivalt jahedana ka suvekuudel.

Rahvastik

Bonaire on koduks erinevatele rahvusgruppidele – elanikud on põhiliselt afro-kariibi päritolu, kuid saarel elavad ka hollandlased, kolumbialased, venezuelalased ja teised. Keelte ja kultuuride mitmekesisus on osa saare igapäevaelust.

Kombed ja inimesed

Kohalikud on rahulikud, abivalmid ja väga looduslähedased. Saarel väärtustatakse looduse säilimist – sukeldumispaikades tuleb järgida ranget reeglistikku ning plastiku kasutamine on piiratud. Bonaire’l ei leia suuri hotelle ega lärmakat ööelu – siin on aeg maha võetud.

Rahvusköök ja rahvusjook

Bonaire köök on segu Aafrika, Euroopa ja Lõuna-Ameerika mõjudest. Tüüpilised toidud on stobá (hautatud kits või veis), kabritu (kitseliha), maisipuder ehk funchi ja praetud banaanid. Kohalikud naudivad ka värsket kala ning troopilisi jooke, eriti Cadushy likööri, mis on valmistatud kaktustest.

Keel

Papiamento on saare kõige laialdasemalt räägitav keel – soe ja meloodiline segu mitmest keelest. Inglise ja hollandi keelt kasutatakse ametlikult, eriti koolides ja ametiasutustes. Kuna Bonaire kuulub Hollandile, on kohalikel EL-i passid.

Toredaid väljendeid papiamento keeles:

• Bon bini! – Tere tulemast!

• Mi ta biba na Boneiru – Ma elan Bonaire’l

• Dushi – magus, armas, mõnus (kasutatakse kõigi positiivsete tunnete kohta)

• Mi stima Boneiru – Ma armastan Bonaire’i

• Pa nos tur – Meie kõigi jaoks!

Germalo giidid soovitavad Bonairet paremini mõista

Lugemissoovitus:

Jack Van Der Weide „Bonaire – A Photographic Journey“
​Jay Haviser „African Sites: Archaeology in the Caribbean“
 

Filmisoovitus:

„Reef Renaissance“ – dokumentaalfilm Kariibi mere korallriffide kaitsmisest

„Bonaire – Island of Tranquility“ (2020, reisidokumentaal)

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee