Curaçao

Pealinn: Willemstad
Riigikord: Hollandi Kuningriigi autonoomne territoorium
Raha: Hollandi Antillide kulden (ANG), aktsepteeritakse laialdaselt ka USA dollareid
Pindala: 444 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~155 000 elanikku (2023)
Keel: papiamento, hollandi keel (ametlikud keeled); laialt räägitakse ka inglise ja hispaania keelt
Religioon: Rooma katoliiklased ca 72%, protestandid, juudid, adventistid, islam jne
Elekter: 127 V/50Hz, A- ja B-tüüpi pistikud (nagu USA-s)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt, Eesti ajast -7h

Curaçao – kultuuride sulatusahi Kariibi mere südames

Curaçao on suurem ja mitmekesisem kui tema lähedane sugulane Aruba. See värvikirev saar on kuulus oma koloniaalarhitektuuri, sukeldujate paradiisiks peetavate korallriffide ja erilise kultuurilise mitmekesisuse poolest. Pealinn Willemstad, mille pastelltoonides hooned ja ujuvsild on UNESCO maailmapärandi nimistus, on üks võluvamaid linnu Kariibidel.

Curaçao sobib nii rannapuhkuseks kui ka aktiivseks avastamiseks. Kuulsad rannad nagu Playa Kenepa, Cas Abao ja Mambo Beach, lisaks Hato koopad ja Christoffeli rahvuspark, pakuvad elamusi igale maitsele.

Ajalugu

Curaçao avastati eurooplaste poolt 1499. aastal ning 1634. aastal hõivasid saare hollandlased, muutes selle oluliseks kaubanduskeskuseks ja orjanduse sõlmpunktiks. Saarel oli oluline juudi kogukond, kes rajas 1651. aastal Ameerikate vanima sünagoogi. 1863. aastal keelustati orjus ja 1954. aastal sai Curaçaost Hollandi Kuningriigi autonoomne territoorium. Iseseisvusreferendumeid on olnud, kuid enamik elanikkonnast eelistab säilitada seotust Hollandiga.

Geograafia

Curaçao asub Venezuela rannikust umbes 65 km põhja pool ning kuulub nn ABC-saarte (Aruba, Bonaire, Curaçao) hulka. Maastik on kuiv, kivine ja kaktustega kaetud, kuid pakub huvitavaid loodusvaateid. Kõrgeim punkt on Christoffelberg (372 m). Saar on ümbritsetud korallriffidega, mis muudavad selle sukeldujate jaoks väga atraktiivseks.

Kliima

Curaçaol valitseb troopiline ja kuiv kliima, kus sajab väga harva. Aastaringselt püsib temperatuur 26–32 °C vahel. Kuna saar asub orkaanitsoonist lõuna pool, külastavad seda väga harva tugevad tormid. Meretuul muudab kuumuse meeldivamaks.

Rahvastik

Curaçaol elab inimesi üle 50 rahvuse. Enamik elanikkonnast on afro-kariibi päritolu, kuid saarel elab ka palju eurooplasi, aasialasi ja ladinaameeriklasi. See segunemine peegeldub elustiilis, toidus ja pidustustes.

Kombed ja inimesed

Curaçaolased on sõbralikud ja rahulikud. Kultuur on mitmekesine ja lõbus – tähistatakse nii katoliiklikke pühasid kui ka karnevali, mis on saare aasta tippsündmus. Kohalikel on kombeks üksteist tervitada rõõmsalt, ning külalisi võetakse vastu avatud südamega.

Rahvusköök ja rahvusjook

Curaçao köök ühendab Aafrika, Ladina-Ameerika ja Hollandi maitseid. Tüüpilised toidud on stobá (hautatud liha), funchi (maisipuder), keshi yena (juustutäidis lihaga) ja praetud banaanid. Rahvusjook on kindlasti Blue Curaçao – kuulus sinine liköör, mis on valmistatud saare oma apelsinikoortest.

Keel

Papiamento on kõige levinum igapäevakeel ning mõistetav enamusele kohalikele. Hollandi keel on ametlik ja seda kasutatakse hariduses ning valitsuses. Turistidega suheldes kasutatakse sageli inglise ja hispaania keelt.

Toredaid väljendeid papiamento keeles:

• Bon dia! – Tere hommikust!

• Kon ta bai? – Kuidas läheb?

• Danki – Aitäh

• Mi stima bo – Ma armastan sind

• Pasa un dushi dia! – Ilusat päeva!

Germalo giidid soovitavad Curaçaod paremini mõista

Lugemissoovitus:

Wim Rutgers „Curaçao: Cultuur in beweging“

J. Hartog „History of Curaçao“
 

Filmisoovitus:

„Tula: The Revolt“ (2013) – film orjade ülestõusust Curaçaol

„Double Play“ (2017) – draama saare ühiskonnast ja poliitikast
 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee