Dominica

Pealinn: Roseau
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia
Raha: Ida-Kariibi dollar (XCD); aktsepteeritakse ka USA dollareid
Pindala: 751 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~72 000 elanikku (2023)
Keel: Ametlik keel on inglise keel; kõneldakse ka prantsusepärast kreooli (Kwéyòl)
Religioon: Peamiselt kristlus – katoliiklased, protestandid
Elekter: 220/240 V, 50Hz; G-tüüpi pistikud (Briti standard)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt (ei rakendata suveaega), Eesti ajast -7h

Dominica – Kariibi mere looduslik pärl

Dominica (mitte segamini ajada Dominikaani Vabariigiga!) on Kariibi mere üks metsikumaid ja rohelisemaid saari. Siin pole suurlinnu ega rahvarohkeid randu – see on loodusesõbra unistuste sihtkoht, mida kutsutakse õigusega “Looduse saareks”. Saart katavad lopsakad vihmametsad, vulkaanilised mäed, koskedest läbi lõigatud orud ja kuumaveeallikad – ning siin asub ka Boiling Lake, maailma suuruselt teine keev järv.

Ajalugu

Enne eurooplaste saabumist elasid Dominical karibid, kellest järeltulijaid elab saarel siiani – see on ainus saar Kariibidel, kus karibi põlisrahvas omab oma reservaatala. 1493. aastal avastas saare Christoph Kolumbus. Hiljem vaheldusid koloniaalvõimud: prantslased ja britid võitlesid saare üle mitmel korral. Lõpuks jäi Dominica Suurbritannia kontrolli alla ja saavutas iseseisvuse 1978. aastal.

Geograafia

Dominica asub Martinique’i ja Guadeloupe’i vahel ning on osa Väikestest Antillidest. Saart läbivad mitmed mäeahelikud, kõrgeim tipp on Morne Diablotins (1447 m). Dominical on palju jõeorgusid, rohkem kui 360 jõge ja lugematu arv koski – populaarne ütlus ütleb, et igal päeval võib ujuda erinevas koses.

Kliima

Tüüpiline troopiline kliima, kõrge õhuniiskus ja aasta keskmine temperatuur umbes 26–30 °C. Sademeid on rohkesti, eriti juunist novembrini, mil kestab orkaanihooaeg. Parim aeg külastamiseks on detsembrist aprillini.

Rahvastik

Dominica elanikud on valdavalt Aafrika päritolu, aga saarel elab ka umbes 3000 karibi indiaanlast – see on ainus Kariibi saar, kus põlisrahva kogukond on ametlikult tunnustatud ja neil on oma juhtimine ning maa (Carib Territory).

Kombed ja inimesed

Dominica inimesed on rahulikud, sõbralikud ja loodusega sügavalt seotud. Elustiil on lihtne ja looduslähedane – paljud elavad endiselt traditsioonilisel viisil, kasvatades oma toitu ja kogukondlikku elu elades. Dominica on ökoturismi ja säästva arengu eestvedaja Kariibidel.

Rahvusköök ja rahvusjook

Kohalik köök on rikkalik segu Aafrika, Prantsuse ja Kariibi mõjudest. Populaarsed road on mountain chicken (tegelikult konn!), callaloo, breadfruit ja värskelt püütud kala. Saare üks tähtsamaid jooke on bush rum ehk taimedega maitsestatud rumm ning soursop juice ehk graviolamahl.

Keel

Inglise keel on ametlik keel ja laialdaselt kasutusel. Paljud elanikud räägivad ka dominikaani kreooli (Kwéyòl), mis on prantsusepõhine keelevariant. Kreoolikeelseid väljendeid kohtab igapäevaelus ja rahvamuusikas.

Toredaid väljendeid kreooli keeles:

• Sa ki fèt? – Mis toimub?

• Tout bagay bon. – Kõik on hästi

• Mesi. – Aitäh

• Alé! – Lähme!

• Nou ka viv an pé. – Me elame rahus

Germalo giidid soovitavad Dominica mõistmiseks

Lugemissoovitus:

Lennox Honychurch – „The Dominica Story: A History of the Island“

Kogumik „Island Voices: Caribbean Fiction and Poetry“

Filmisoovitus:

„The Nature Island“ – dokumentaal Dominica loodusest

„Carib Queen“ – lühidokumentaal Dominica karibi põlisrahvast

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee