Maroko

Pealinn: Rabat  

Valitsus: konstitutsiooniline monarhia

Raha:  1 dirham= 100 centimes

Pindala:   446,300 Km2 

Rahvaarv: 36,829,078 (2020)

Keel:  araabia, tamasikti

Religioon: islam 

Elekter:  127/220V, 50Hz.

Ajavöönd:  UTC+1

 

Maroko on eurooplaste jaoks juba ammustest aegadest armastatud sihtkoht. Tullakse uudistama vanu kuninglikke pealinnu, Atlase mägede loodusrikkust, berberite suuri kindluskülasid - ksare, Sahara liivadüüne ja puhkama kaunite liivarandadega Atlandi ranniku kuurortlinnades - Agadiris, Essaouiras, El Jadidas. Praegune pealinn Rabat võlub vanade kindluste, ajaloolise linnasüdame ja eksootiliste aedadega. Kaasaja Maroko suurim linn, valge Casablanca, on riigi  kultuuri- ja majanduspealinn. Otse ookeani kaldalt leiame maailmas suuruselt teise islami pühakoja Hassan II mošee, mille juurde kuulub maailma kõrgeim (210 m) minarett. Casablancas ootavad teid ka kuulus rannapromenaad ja rahvarohked kohvikud. Fesi vanalinn on kitsaste ja käänuliste tänavate labürint ning tänapäeva maailma suurim autovaba tsoon. Kunagisest idrisiidide, almohaadide ja mariniidide pealinnast valitseti sadu aastaid lisaks Marokole ka kogu tänapäeva Hispaania territooriumi. Fesis asub 859 a asutatud maailma vanim siiani tegutsev ülikool - Al Karaouine, arvukad ajaloolised paleed ja pargid. Linnale tõid jõukust Timbuktust teele läinud kulla- ja Sudaani orjakaravanid. Kuulsaim linnadest on aga kindlasti punane linn Marrakesh, jumalate linn berberi keeles, mille järgi Maroko on ka nime saanud.

 

Rohkem kui 8000 aastat eKr asustasid Maroko alad berberite hõimud. Maroko alasid on aegade jooksul valitsenud nii berberite kuningad, araablaste dünastiad, põhjapoolseid piirkondi ka kartaagolased, roomlased, hispaanlased, 20. sajandi alguses ka prantslased. Olenemata valitsejast, jäi neist maha midagi rikastamaks Maroko kultuuripärandit, palju on mõjusid ka Mustast Aafrikast. 17. sajandil tuli võimule alouiitide dünastia, kes tõrjus võõrväed rannikult välja, lõi tugeva keskvõimu ja valitseb riiki tänaseni. Pool sajandit kestnud Prantsuse okupatsioon lõppes 1956. aastal kui vastupanuliikumise toel sai esimeseks taasiseseisva Maroko valitsejaks  Mohammed V (1927–1961). Tema järglane kuningas Hassan II kehtestas raudse käega kindla kuningavõimu, viies samas läbi mitmeid reforme. Praegune kuningas Mohammed VI jätkab sama liini, mille tulemusel on Maroko üks läänelikumaid Araabia riike.

 

Maroko Kuningriik, ametliku nimega Al-Mamlaka al Maghrib ehk Lääne kuningriik on omapärane ja ainulaadne maa Aafrika loodenurgas. Tegemist on küllalt suure riigiga, mille territoorium on umbes 10 Eestit ja rahvast pea 40 miljonit. Põhjas on piiriks Hispaaniaga Vahemeri, idas piirneb Maroko Alžeeria ja lõunas Mauretaaniaga. Maroko loodusrikkusteks on kaunis ookeanirannik, kõrged mäed ning Sahara kõrb. 

Maroko looduse eripäraks on mägine pinnamood ning Atlandi ookeani ja Sahara kõrbe mõjud. Mägedes asuvad kuulsad suusakuurordid ning ulatuslikumad metsaga kaetud alad, kus kasvavad peamiselt seedrid, tammed ja elupuud. Siin elavad Põhja-Aafrika ainsad ahvid, samuti gasellid, leopardid ja mägilambad. Ka Maroko linnuriik on väga rikkalik. Maa lõunaosas kasvab ainsa kohana maailmas kuulus arganipuu – oliivi sugulane, mille õli kasutatakse kogu maailma ilusalongides, kosmeetikatööstuses ning kohalikud ka toiduvalmistamisel. Üheks Maroko sümboliks on argani võrades ronivad kitsed, kes puulehtede ja viljadega maiustavad. 

Kliima

Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on tavapäraselt kuiv,  rannikupiirkondades võib sadada sellegipoolest vihma oktoobrist märtsini. Parim aeg külastuseks on kevadel (märtsi keskpaigast maini), mil loodus on lopsakas ja roheline ning sügisel (september kuni november), mil suve kuumus on taandunud. Talvel on külm, nii mägedes kui ka kõrbes, kohe väga külm.

Temperatuur varieerub suuresti olenevalt aastaajast ja asukohast ja selleks peaks ringreisile minnes kindlasti tähelepanu pöörama. Lõunas ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur väga kõrgele, samas mäestike kõrgematel aladel on suvistel õhtutel jahe ja talvel väga külm. Temperatuurid on väga muutlikud. Rannikul on keskmine temperatuur aprillis, oktoobris 20–25 °C, jaanuaris 9–12 °C, sademeid on umbes 600–800 mm aastas. Rabati piirkonnas on keskmised päevased temperatuurimaksimumid märtsist maini ja novembris-oktoobris 19 °C–26 °C. Öised keskmised temperatuurimiinimumid on oktoobrist aprillini 7 °C – 18°C.

 

Maroko põlisrahvaks on berberid – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Tänapäeval on 90% marokolastest berberi päritolu, emakeelena räägivad berberi keelt umbes pooled, rohkem riigi lõunaosas, mujal on domineerivaks araabia keel.  Kõrbealadel rändleb ka beduiine. Marokos on küllalt suur eurooplaste kogukond, rohkem rannikulinnades ja Marrakeshis, kes on tulnud siia elama näiteks soodsa kliima tõttu.

Riigi rahvastik on jätkuvalt pidevas kasvutrendis. Maroko linnades elab 58% inimestest. Kõige tihedamalt on linnastunud rannikualad - lõunaosa ja mäestikualad aga vastupidiselt väga hõredalt

 

Oma jälje on jätnud Maroko kultuuri ja kommetesse nii foiniiklased kui roomlased, berberid ja araablased, kelle pärandiks on hulgaliselt kauneid ja salapäraseid linnu. Maroko kultuurisulamit täiendasid ka Hispaaniast pagendatud Andaluusia juudid, kes tõid kaasa oma muusika, filosoofia ja toidukultuuri.

Kuigi Marokot peetakse Araabia riigiks, sest domineerib nii araabia keel kui araablaste toodud islami usk, eristab teda siiski berberi taust. Berberid olid tuhandeid aastaid kogu Põhja-Aafrika ja Sahara kõrbe põhielanikkond ning on teistes riikides suuresti keeleliselt assimileerunud peamiselt araabia keelele üle minnes. Enamik marokolasi väärtustab aga oma berberi päritolu ja ligi pooltele on berberi keel siiani emakeeleks. Osa Marokost on tänini valdavalt berberikeelne ja -meelne. Tegelikult on berberid kultuurilt ja elustiililt looduslähedasemad, ehedamad ja tolerantsemad kui araablased. Nende muusika ja tantsud, ehted ja riided on rohkem mõjutatud lõunapoolsetest Musta Aafrika kultuuridest kui Araabiast või Andaluusiast. Berberid on rahulikud ja sõbralikud ning erinevalt araablastest ei ole nad nii pealetükkivad ei tavaelus ega kauplemisel. Hinnad on tihti fikseeritud ning Araabia riikidele omast kauplemist ja tingimist on vähem. 

Rahvusköök ja rahvusjook

Arvestades Maroko asukohta ja ajalugu, on Maroko toidukultuur saanud mõjutatud Lähis- Ida, Araabia, Berberi, Aafrika ja Vahemere köökidest. Marokos on traditsionaalseks joogiks tee suhkru ja piparmündiga, mida valatakse kannust klaasidesse  kõrge kaarega. Külalislahkelt kostitatakse ka kohalike datlite ja arganiõliga. Maroko köögi kaheks märksõnaks võib pidada kuskussi ja tagine-i hautiseid. Toidukorrad on alati rikkalikud. Kindlasti ei saa üle ega ümber suurepärastest maitseainetest, mis Maroko kööki sajandeid on rikastanud. Tuntuimad Maroko köögi maitseained on kaneel, ingver, safran, pipar, koriander ja köömen, kõiki neid kasutatakse ka ohtralt traditsionaalsele Maroko tagine`le – hautisele,  milleks ka siin on igal perekonnal oma salajane retsept, kuidas valmistada autentset maitsekombinatsiooni vastavalt perekonna traditsioonile. Maroko toidud ei ole kindlasti üleliia vürtsised.  Maroko toidukultuur on oma olemuselt väga perekeskne - kord päevas süüakse kindlasti kõik koos, samuti tähistatakse pühi ja elusündmuseid ühiselt suure laua taga. Rannikualadel on võimalik maitsta ka suurepäraseid mereande. Julgematele soovitame proovida ka lambaaju.

Keel

Araabia ja Tamaziti  (mitmed berberi keele murded) keeled on ametlikud keeled, laialdaselt räägitakse ka prantsuse keelt ja Põhja-Marokos ka hispaania keelt. Enamikes turismipiirkondades saab hakkama ka inglise keelega.

 

Maroko muinasjutte : Tallinn : Eesti Raamat, 1987

Maroko taeva all / Leonora Peets   Tallinn : Olion, 1997

Maroko võlus : väikesed kirjad Marokost / Aino Kallas

Maroko / [inglise keelest tõlkinud Silvia Sokk         Koolibri, c2011 

Minu Maroko, ehk, Maailma teistpidi vaatamise õpik / Kätlin Hommik-Mrabte   Petrone Print, c2010 

Teekond Põhja-Afrika. 3. osa, Maroko / Friedebert Tuglas

 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee