Maroko

Maroko Kuningriik, ametliku nimega Al-Mamlaka al Maghrib ehk Lääne kuningriik on omapärane ja ainulaadne maa Aafrika loodenurgas. Tegemist on küllalt suure riigiga, mille territoorium on umbes 10 Eestit ja rahvast pea 40 miljonit. Põhjas on piiriks Hispaaniaga Vahemeri, idas piirneb Maroko Alžeeria ja lõunas Mauretaaniaga.

 

Maroko loodusrikkusteks on kaunis ookeanirannik, kõrged mäed ning Sahara kõrb. Eriliselt külluslik on ka riigi ajaloo- ja kultuuritaust. Oma jälje on jätnud nii foiniiklased kui roomlased, berberid ja araablased, kelle pärandiks on hulgaliselt kauneid ja salapäraseid linnu. Maroko kultuurisulamit täiendasid ka Hispaaniast pagendatud Andaluusia juudid, kes tõid kaasa oma muusika, filosoofia ja toidukultuuri.

 

Kuigi Marokot peetakse araabia riigiks, sest domineerib nii araabia keel kui araablaste toodud islami usk, eristab teda siiski berberi taust. Berberid olid tuhandeid aastaid kogu Põhja-Aafrika ja Sahara kõrbe põhielanikkond ning on teistes riikides suuresti keeleliselt assimileerunud peamiselt araabia keelele üle minnes. Enamik marokolasi väärtustab aga oma berberi päritolu ja ligi pooltele on berberi keel siiani emakeeleks. Osa Marokost on tänini valdavalt berberikeelne ja -meelne. Tegelikult on berberid kultuurilt ja elustiililt looduslähedasemad, ehedamad ja tolerantsemad kui araablased. Nende muusika ja tantsud, ehted ja riided on rohkem mõjutatud lõunapoolsetest musta Aafrika kultuuridest kui Araabiast või Andaluusiast. Berberid on rahulikud ja sõbralikud ning erinevalt araablastest ei ole nad nii pealetükkivad ei tavaelus ega kauplemisel. Hinnad on tihti fikseeritud ning araabia riikidele omast kauplemist ja tingimist on vähem. Berberi keelest pärineb ka Maroko riigi nimi, mis tuleneb kunagisest pealinnast Marrakechist ehk berberi Mur-Akush, tõlkes Jumalate maa.

 

Maroko on kuningriik ja riigipea on kuningas. Praegune valitseja, nii araabia kui berberi juurtega Mohammed VI, on rahva hulgas väga populaarne. Ta on läbi viinud arvukalt haridust, tervishoidu, naiste õigusi jt teemasid puudutavaid reforme ning Marokost saanud üks läänelikumaid Aafrika riike. Tema autoriteet ja berberi kultuurile omane vaoshoitus on ka üks põhjustest, miks Maroko jäi puutumata ülejäänud araabia maailma raputanud nn araabia kevadest ja sellest välja kasvanud konfliktidest ning on siiani piirkonna stabiilseim ja turvalisim riik.
Maroko looduse eripäraks on mägine pinnamood ning Atlandi ookeani ja Sahara kõrbe mõjud. Mägedes asuvad kuulsad suusakuurordid ning ulatuslikumad metsaga kaetud alad, kus kasvavad peamiselt seedrid, tammed ja elupuud. Siin elavad Põhja-Aafrika ainsad ahvid, samuti gasellid, leopardid ja mägilambad. Ka Maroko linnuriik on väga rikkalik. Maa lõunaosas kasvab ainsa kohana maailmas kuulus arganipuu – so oliivi sugulane, mille õli kasutatakse kogu maailma ilusalongides, kosmeetikatööstuses ning kohalikud ka toiduvalmistamisel. Üheks Maroko sümboliks on argani võrades ronivad kitsed, kes puu lehtede ja viljadega maiustavad.
 
Maroko on eurooplaste jaoks juba ammustest aegadest armastatud sihtkoht. Tullakse uudistama vanu kuninglikke pealinnu, Atlase mägede loodusrikkust, berberite suuri kindluskülasid - ksare, Sahara liivadüüne ja puhkama kaunite liivarandadega Atlandi ranniku kuurortlinnades - Agadiris, Essaouiras, El Jadidas. Praegune pealinn Rabat võlub vanade kindluste, ajaloolise linnasüdame ja eksootiliste aedadega. Kaasaja Maroko suurim linn, valge Casablanca, on riigi  kultuuri- ja majanduspealinn. Otse ookeani kaldalt leiame maailmas suuruselt teise islami pühakoja Hassan II mošee, mille juurde kuulub maailma kõrgeim (210 m) minarett. Casablancas ootavad teid ka kuulus rannapromenaad ja rahvarohked kohvikud. Fesi vanalinn on kitsaste ja käänuliste tänavate labürint ning tänapäeva maailma suurim autovaba tsoon. Kunagisest idrisiidide, almohaadide ja mariniidide pealinnast valitseti sadu aastaid lisaks Marokole ka kogu tänapäeva Hispaania territooriumi. Fesis asub 859 a asutatud maailma vanim siiani tegutsev ülikool - Al Karaouine, arvukad ajaloolised paleed ja pargid. Linnale tõid jõukust Timbuktust teele läinud kulla- ja Sudaani orjakaravanid.
 
Maroko kuulsaim linn on punasest kivist ehitatud Marrakech, millest tuleneb ka Maroko riigi nimi. Atlase mäestiku jalamile ehitatud linna peetakse atmosfäärilt kõige marokolikumaks. Samas kuuleb siin peale berberi ja araabia keele ka palju Euroopas kõneldavaid keeli- peamiselt prantsuse, saksa, hollandi keelt. Vaatamata asukohale rannikust eemal on siia tänu soodsale kliimale, odavatele hindadele ja sõbralikule keskkonnale elama asunud kümned tuhanded eurooplased. Koutubia mošee minaret sai arhitektuuriliseks eeskujuks paljude hilisemate mošeede tornidele, mh ka Sevilla Giraldale. Linna süda, Jemaa el-Fna väljak, on nii kogu islamimaailma kui Maroko ainus koht, kus elavad vanad „1001 öö“ aegu meenutavad traditsioonid. Pealelõunal esitavad jutuvestjad elavalt näideldes vanu legende ja muinasjutte. Esinevad rahvapillidega muusikud, kellele rahvas kogu hingest kaasa elab. Õhtust kuni varajaste hommikutundideni võib näha maotaltsutajaid, dresseeritud ahve, traditsioonilistes mundrites veemüüjaid ning erinevaid kaupmehi. Lisaks käänuliste tänavatega turupiirkonnale ja põnevale vanalinnale leidub Marrakechis ajaloolisi paleesid, erinevaid kaubanduspiirkondi, moodsaid puiesteid ja kauneid parke. Prantsuse kunstniku Jaques Majorelle’i legendaarsest koobaltsiniste hoonetega rohelusse uppuvast aiast sai hiljem moelooja Yves Saint Laurenti kodu.
 
7 saj. e.Kr foiniiklaste poolt rajatud Essaouira on üks Maroko maalilisimaid rannikulinnu, mis oli tähtis sadam nii roomlastele kui berberi sultanitele. Portugallaste rajatud suurt merekindlust ümbritseb kaunis vanalinn, mis on tuntud arvukate kaupmeeste ning värskeid mereande pakkuvate söögikohtade poolest. Kunagine hipide lemmiklinn on kuulus ka muusikute ja kunstnike hulgas. Essaouiras on pikka aega elanud Jimmy Hendrix, Orson Wells, Frank Zappa, Leonard Cohen, Cat Stevens ja paljud teised kultuuritegelased.

Pika liivaranna ja meeldiva kliimaga Agadir on populaarseim puhkuselinn aastaringselt, kuna ka talvel on siin soojakraade üle 20 ja ookeanivesi ujumiseks paras. Agadiris nauditakse randa, ookeani, päikest ja kohalikku kööki ning kaugele ei jää ka põnevad vaatamisväärsused nagu Essaouira, Taroudant, Atlase mäed, Marrakech ja  kõrbedüünid.

Imetleme reisi vältel valget Casablanca linna ja kuulsat Hassani mošeed. Külastame pealinna Rabati ning sealset Mohammedi mausoleumi. Loomulikult käime ka Meknesis - võimuloleva alaouiitide dünastia looja Moulay Idrisi kunagises pealinnas. Volubilise varemetes näeme vanade roomlaste villasid ja triumfikaart. Kõnnime eelmise pealinna Fesi vanalinna labürindis ja tutvume kohalike käsitöömeistritega. Kõrbesse sõites jääb tee peale ka kuulsaim Maroko suusakuurort – Ifrane, mis meenutab rohkem Alpide kui Aafrika küla.
Naudime kõrbes liivadüünide vahel ööbides päikesetõusu, soovi korral saab seda teha ka kaameli seljas. Sõidame mööda 1000 linnuse teed, mida iseloomustavad berberite võimsad kindluskülad ksarid ning näeme Maroko kauneimat Todra kanjonit. Marrakechis tutvume kohaliku turuga, kõnnime kuulsal Jemaa el-Fna väljakul, imetleme Koutubia minaretti, Bahia paleed ja loomulikult Majorelle’i aedu. Külastame turismimekat Essaouirat ning imetleme hästi säilinud Portugali ülemvõimu aegset kindluslinna. Kuurortlinn Agadiris jääb meil aega ka rannapuhkust nautida.

Puhkus Marokos on meeldejääv ja mitmekesine. Saab kõrbes liivadüünide vahel basseinis mõnuleda ja päiksetõusu imetleda, maalilistes berberi kindluskülades kohalikega münditeed juua ja nende käsitööd imetleda, vanades linnades jalutades värvikirevaid turge, mošeesid ja paleesid näha, aga ka rannas päikest nautida või väike merereis teha. Kindlasti tasub proovida ka paljude kultuuride koosmõjul kujunenud Maroko kööki, mida peetakse maitserikkuse poolest kogu Põhja-Aafrika ja araabia maailma parimaks.

Maroko reisiprogrammid leiate siit.