Saint Lucia

Pealinn: Castries
Riigikord: Iseseisev riik, parlamentaarne demokraatia Briti Rahvaste Ühenduses
Raha: Ida-Kariibi dollar (XCD); aktsepteeritakse ka USA dollareid
Pindala: 617 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: ~180 000 elanikku (2023)
Keel: ametlik keel on inglise keel, kuid igapäevaselt kasutatakse ka prantsuse põhist kreooli (Saint Lucia Creole)
Religioon: Rooma katoliiklased ca 61%, protestandid, adventistid, teised kristlased
Elekter: 240 V/50Hz, G-tüüpi pistikud (nagu Suurbritannias)
Ajavöönd: Atlantic Standard Time (UTC -4), aastaringselt, Eesti ajast -7h

Saint Lucia – smaragdroheline vulkaanisaar kahe Pitoni varjus

Saint Lucia on tõeline Kariibi pärl – roheline, mägine ja vulkaaniline saar, mille visiitkaardiks on kaks dramaatilist koonusekujulist mäge: Gros Piton ja Petit Piton. Siin kohtuvad loodus, ajalugu ja soe kultuuriline segu Aafrika, Euroopa ja Ameerika mõjudest.

Pealinn Castries on elav sadamalinn, kus saab kogeda kohalikke turge, värvikat muusikat ja rahulikku elutempot. Saint Lucia pakub luksuskuurorte, troopilisi matkaradasid, musta liivaga randu ja isegi auto kaudu läbitavat vulkaani Soufrière’is.

Ajalugu

Saint Lucia oli pikka aega vaidlusalune territoorium prantslaste ja brittide vahel – omanikku vahetati 17. ja 18. sajandil kokku 14 korda, mistõttu kutsutakse seda vahel ka „Kariibi Helena Troojaks“. Lõpuks jäi saar briti kontrolli alla ning iseseisvus saavutati 1979. aastal. Tugev prantsuse mõju on siiani tuntav keeles, toidus ja kultuuris.

Geograafia

Saint Lucia asub Väikestes Antillides Martinique’i ja Saint Vincenti vahel. Saar on vulkaanilist päritolu, mis muudab maastiku väga vaheldusrikkaks – vihmametsad, kuumaveeallikad, mägijärved ja teravad mäetipud loovad suurepärase keskkonna loodushuvilistele.

Kõrgeim tipp on Mount Gimie (950 m), mille ümbruses leidub palju matkaradu ja vaateplatvorme.

Kliima

Saint Lucia kliima on troopiline ja soe aastaringselt, temperatuur jääb tavaliselt 25–31 °C vahele. Parim aeg reisimiseks on detsembrist aprillini, kui ilm on kuivem ja vähem niiske. Juulist novembrini on orkaanihooaeg, kuigi tugevaid torme esineb harva.

Rahvastik

Enamus Saint Lucia elanikest on Aafrika päritolu. Elanikkond on noor, külalislahke ja oma kultuurist uhkust tundev. Paljud inimesed räägivad vabalt nii inglise keelt kui ka kreooli ning saare identiteet on tugevalt seotud muusika ja pidustustega.

Kombed ja inimesed

Saint Lucialased on rõõmsameelsed ja soojad – muusika ja tants on nende elu lahutamatu osa. Igal aastal toimub saarel Saint Lucia Jazz Festival, mis on üks Kariibi suurimaid kultuuriüritusi. Külalisi tervitatakse avatult ja pingevabalt, ning igas väikeses külas või rannas võib leida sõbralikke jutuajamisi ja kohalikke delikatesse.

Rahvusköök ja rahvusjook

Köök on Kariibi klassika: roti, kala curry, green fig and saltfish (roheline banaan soolakala), kookosriis ja grillitud mereannid. Magustoitudest on levinud kookosepirukad ja mango-chutney. Rahvusjook on kindlasti rum punch, aga ka kohalik Pitonsi õlu ja värsked mahlad on igapäevased kaaslased.

Keel

Ametlik keel on inglise keel, mida kasutatakse koolides ja ametiasutustes. Igapäevaselt räägitakse ka Saint Lucia Creole French’i ehk Kwéyòl, mis on prantsuse keelel põhinev kreoolkeel Aafrika mõjutustega.

Toredaid väljendeid kreooli keeles:

• Bonjou! – Tere hommikust

• Kouman ou yé? – Kuidas läheb?

• Mèsi – Aitäh

• Nou ka alé! – Me läheme

• An nou dansé! – Tantsime!

Germalo giidid soovitavad Saint Luciat paremini mõista

Lugemissoovitus:

Derek Walcott – Nobeli preemia laureaat, pärit Saint Lucialt; tema luule (nt Omeros) toob välja saare hinge

Jolien Harmsen „A History of St. Lucia“
 

Filmisoovitus:

„A Hand Full of Dirt“ – Lugu põlvkondade vahetumisest ja kultuurimuutustest Saint Lucial
​„Saint Lucia Jazz“ – dokumentaal saare muusikakultuurist

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee